CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, March 26, 2017

Koolimineku küsimus

Praeguseks on üsna kindel, et Lillebror ja Unistaja jätkavad koduõppel ka tuleval õppeaastal. Sama ebakindel on, mis saab Jõugu Juhiga. Samas koolis ta arvatavasti koduõppel jätkata ei saa, sest prantsuse keele õpetamisel tuleb minule lagi ette. Koduõppel saaks muidugi alati jätkata Rakvere Vanalinna Koolis, ma oletan, teiseks võõrkeeleks saksa keel ja õpikud, palun, ostke ise.

No aga kui alternatiiv on Poiste Eelmine Kool, kus on ka õppemaks ja ülikrõbe söögiraha arve, pluss terve hulk tasulisi üritusi - JJ Endise Klassiõe ema ütles, et 100 eurot kuus ei ole midagi erilist maksta -, siis pole see ise õpikute ja töövihikute ostmine nii kole asi midagi. Samas on Poiste Eelmises Koolis ikkagi vanad semud koos, asukoht hea ja aktused kirikus. Uus direktriss pidada ka tõsine kristlane olema, ütles JJ Sõbra Ema. Muidugi on iseküsimus, kas seal koolis üldse kohti on, neil oli vanasti kombeks klasse maksimaalselt suurtena hoida.

Teine alternatiiv on Emme Töökool, kuhu ma oma lapsi ausalt öeldes igapäevaselt käima ei taha. Objektiivselt on meil küll hulk Imelisi Õpetajaid, aga asukoht eriti koolist tulemise aja suhtes pärapõrgus ja noh ... õpetaja laps olemisega kaasnevad teinekord mingid ebamugavused, ega tugispetsialisti laps olemine ka nii lõpmata mugav ei ole. No ja JJ-d tõmbab kohe koledal kombel nende seltsimeeste poole, kes ühtelugu tundi hilinevad ja muidu keerulised kipuvad olema, paraku tean ma tööasjus lapsi ülearu hästi ... Mujal jääks vähemalt illusioon, et poeg seltsib lipsuga poistega.

Kolmas alternatiiv on kohalik kool. Koolibussi peatus on köögiaknast näha, aga tagasi koju saamine võib olla probleem, sest kuuenda klassi tunnid lõpevad teinekord 10 minutit pärast koolibussi siiakanti suundumist. Muidugi, trennid jäävad alles ja sinna saamine saaks olema keeruline. JJ ise tahab tuleval aastal käia ka robootikas, puutöös ja juuniorides, tähendab, ka neisse saamine oleks keeruline. Pluss tuleks seljatada kooli õppekava, mis näeb ette vene keele õppimist. Minu. Lapsed. Ei. Õpi. Põhikoolis. Vene. Keelt. JJ peaks saama teise võõrkeele osas IÕK, mis tähendaks luba vene keele tundide ajal raamatukogus või mingis muus taolises paigas saksakeelset raamatut lugeda või midagi sellist, põhikooli tasemel saksa keele selgeksõpetamine poleks mingi probleem, ta ju juba räägib julgesti ja vabalt. Uus direktor aga olevat tõsine kristlane, mis on muidugi pluss ükskõik millises koolis.

Linna piirkonnakool ehk Emme Kunagine Kool ei tule kõne allagi, sest sinna majja ja teistesse sama põhiplaaniga majadesse sisse minnes hakkab mul sõna otseses mõttes paha. Pealegi on seal tööl vähemalt üks minu kooliaegne krõõp-õpetaja, kellega minu laps kindlasti ilmaski samas ruumis ei peaks viibima.

Issi Endine Kool Linnas ei ole ka suurem asi, sest seal annab tooni ja seab õppekavasid paika üks õpetaja, kes arrrrrrmastab keskpärasust ja nõuab kõrgemalt poolt määratud piisikeses kastis püsimist. Sellest on tegelikult õudselt kahju, sest kooli idee on i-me-li-ne. Muidugi, see kools asub kõigi oluliste paikade suhtes (peale trenni) veel hullemas pärapõrgus kui Emme Töökool.

Oeh. Selle kõige alustuseks peaks vist asjassepuutuvale noormehele vähemalt ühe nädala jooksul tegema sama õppimiskoormuse nagu koolis, eks ta siis saaks vaadata, kas sobib või ei sobi ... Sest kuigi teoreetiliselt on kõige otsustamisega aega augustikuuni, oleks kõigi osapoolte suhtes aus otsused kevadel ära teha. Pealegi peaks asjassepuutuv lapsühik valitud koolis (või valitud kooli hingekirjas koduõppel) üheksanda klassi lõpuni vastu pidama.

Miks, oh miks ometi ei ole Lillebrori Sõbra Koolis praegu viiendat klassi, nii et JJ saaks tuleval aastal Linna Parimasse Kooli kuuendasse klassi minna?

Edit hiljem: muidugi, üks põhjus, miks JJ peaks kooli minema, on minu hirm, et ma ei suuda teda kui grammatikale üliloominguliselt lähenevat last eesti keele lõpueksamiks ette valmistada. Matemaatika pole probleem, Mees on küllalt noori igasugustele eksamitele viinud, vajadusel läbi kukutanud ja jälle üles putitanud, no ja kolmas aine on õhinapõhiselt valitav, sellega pole probleemi. Siis ma vaatasin eelmise aasta eksamitööd ja tuvastasin, et kuigi kirjandi (või mis see oligi) teema on nõõõõ-meee, võiks ülejäänud töö JJ-le pihku pista ja oodata, et ta selle vähemalt nelja-miinuse peale ära teeks. No nii triviaalsed asjad olid sees! Üks-null koduõppe kasuks. 

Kevadine koolivaheaeg läks nagu sipsti

Või nagu oleks kits sabaga löönud, eks ole.

Tehti filmi, sisuks: "Joker ja Hull Teadlane püüavad Winnetoult peidetud sokolaadi asukohta välja pressida". Püüti filmile eriefekte lisada ja tuvastati, et see ettevõtmine keeruline on.

Aidati naabritel talvepuid teha. Selle käigus said suuremad poisid pikapi kastis sõita (aga ärge seda politseile rääkige!). Lillebror ja Jõugu Juht kukkusid kahe peale viis korda kraavis vette. aga Unistaja sai naabrite 14-aastaselt rotveilerilt hammustada. Õnneks oli tegu hoiatusnäksiga, õhtul ei leidnud Unistaja ise ka enam üles, kuskohas need hambajäljed täpselt olid. Teised lapsed ei saanud ka nohu ega midagi.

Natuke tehti koolitöid ka, aga ainult natuke.

Mees Organiseeris katusemeistrit. Eile käis esimene võimalik ehitaja objekti üle vaatamas. Meie sarikad olevat saanud kiita, et sellised kenad kodused, mille peale võib iga ilmaga kindel olla nende peale saab uue katuse panna küll, peaksid veel kaua vastu pidama. Uuel nädalal tuleb ehitajaid veel vaatama. Ilma vaatamata oli keegi andnud hinnapakkumise, mis on tublisti poole rohkem, kui meil eelarve ... Nunuh.

Mina käisin koolis. Mul on nüüd pool piibelehekirjas sallist valmis ja isiklikud KnitPro ringvardad olemas. Tuleb välja, et neid ei peagi Internetist tellima, Liann Lõngad müüb ikkagi ka. See tähendab, et võin salli ringvarraste peale üle kolida ja saan südamerahus vesiroosikirja tööprooviga katsetada, siiamaani ma kudusin salli koolist antud varrastega.

Kassidel on kevad - aias kohtab senisest sagedamini punaseid tegelasi. Findus käib ja teeb näu, Tumepunane peesitab täiesti süüdimatult seal, kus tahab, ja aeg-ajalt on näha ka Helepunast, kelle kasukas on tegeikult lausa roosades toonides. Meie kassid ajavad oma asja, neid isaste territooriumiküsimused eriti ei puuduta. Ka triibuline Sassu küsib aeg-ajalt välja, aga me püüame teda siiski mitte lubada - nohurohi on otsas, aga nohu kestab endiselt. Küll aga on Sassu ära õppinud, et igal õhtul kell 11 on tal õigus saada kiisueinet - sellega me serveerisime siiamaani ravimit. Öelge veel, et vana loom ei õpi!

Muudest kevadekuulutajatest esineb peamiselt pajude õietolmu. Atsih. Tuleval nädalal panen kasvuhoonesse maha rediseseemned.

Friday, March 24, 2017

Kuidas õppida uut käsitöötehnikat

Kõigepealt tuleb võtta tõsiselt mõõganeelaja Alfredo soovitust - alustama peab nööpnõeltest! Ehk enne pruutkleidi kudumist võiks teha mõned pajalapid, sokid ja muud sellist lihtsamat. Ilmselt võiks ka enne eeee korporatsioonivappide ja muu taolise nikerdamist valmistada paar lõikelauda ja nii edasi.

Eriti kuna pajalappide ja lõikelaudade valmistamise käigus saab meistriks pürgija teada, et õppida tuleb rohkem, kui alguses paistab (kogeb Jõugu Juht puutööd tehes, mina juba teadsin).

No aga tõsiselt - tuleb katsetada. Lugeda. Avastada, et see, see ja see aspekt ei meeldi, aga too ja nood aspektid sobivad küll (no näiteks Shetlandi pits ei ole hetkel üldse minu teema). Küsida meistrite käest, kui need juhtuvad käepärast olema. Katkuda juukseid. Harutada. Lõng salaja alles hoida - öeldi, et harutatud lõng visake ära, aga villase lõnga äraviskamine on PATT ja sellepärast maandub minu nässuläinud töö noppekotis või niisama-kerakotis ... küll tarvis läheb. Kannatada ära need tõed, mida juba tead - äkeste on õppurite hulgas keegi, kes veel ei tea, küllap on kordamisest kellelegi kasu ka. Püüda kõrva taha panna see, mida veel ei tea. Kõrvatagune saab täis. Sattuda sõltuvusse.

Ma lähen ja koon nüüd edasi, piibelehekiri on käsil. Kui ma ükskord vardad vabaks saan, siis tuleb hagakiri või vesiroos või midagi lihtsat laia äärepitsiga. Kui ainult seda magamise-sõltuvust ei oleks ...

Tuesday, March 21, 2017

Niisama

Minu FB sõbralistis on mitu inimest, kes millegipärast jagavad jõledaid artikleid sellest, kuidas varjundite-raamat on teretulnud vahend naiste loomuliku s*ksuaalsuse avastamisel, kuidas vanad eestlased olevat rõõmsalt porduelu elanud (selle kohta ei saa muu sõnaga öelda, pealegi kasutas sellist väljendit kõige lugupidamiseväärilisem mees minu lapsepõlvest, vanaonu Henrik ehk Järve Vanaisa, kelle lapselastele ma sellise imelise vanaisa pärast ko-hu-ta-valt kade olin) ja kuidas vaktsineerimine pidavat olema imevahend laste absoluutse tervise tagamisel. Need inimesed on muidu täitsa toredad, aga ma ei saa öelda, et ükski neist oleks mu lähedane sõber. Muidu ma lihtsalt ignoreerin selliseid asju või suunan nad varjatute hulka, aga täna sai ühe inimese puhul mõõt täis ja ma tõsiselt kaalun tema sõbralistist ärakaotamist. Peaks vist üldse sotsiaalmeedias kevadist suurpuhastust tegema, aga kuidas ma kustutan vaadete sobimatuse tõttu endise toreda kolleegi, aga jätan alles tubli kristlase, keda ma elu sees näinudki pole? Peaks välja mõtlema mingi kriteeriumi, aga näiteks "oleme päriselus ka sõbrad" jääb kohe kõrvale, sest ma ei saa, ei tohi visata nimekirjast välja inimest, kelle hing vajab väga päästmist ja kelle jaoks on oluline iga kontakt kogudusega ... Oeh.

***
Loen raamatut "Meie", autoriks David Nicholls. Satun sageli raamatukogust võtma sarnase temaatikaga raamatuid - "Minu Peterburi" ja "Vaskratsanik" olid korraga, hiljuti mingid hauataguse elu lood, nüüd siis raamatud ekstra lollidest naistest. Teine oli nimelt Gabaldoni "Võõramaalane". Noh, "Söö. Palveta. Armasta." on mul juba ammu loetud, muidu oleks see ka komplekti sobinud. Aga "Meie" ... Ühesõnaga, igati arukas, tubli ja hooliv mees, kes mõnikord küll natuke üle hoolitseb ja head sõnad ürgmehelikul kombel ütlemata jätab, on abiellunud ekstra jabura naisega, kes isegi ei ürita normaalseks hakata. Kakskümmend aastat ja mõned tragöödiad hiljem soovib mees koos oma pöörase naisega rahulikult, tavaliste inimeste kombel vananeda, aga naine arvab, et abielust aitab talle kah. Mees püüab loomulikult olukorda päästa, nagu hea mees kunagi, aga kuna peres on ka õudselt vastiku iseloomuga, ülbe ja hilispuberteedi all kannatav poeg, kukub välja ... halvasti. Kohati keerab kirjanik küll loo üle vindi, aga mulle tundub kahe kolmandiku raamatu peal küll, et see mees ja tema poolt Veneetsias kohatud Taani hambaarst on ainukesed normaalsed inimesed terves loos, noh, võib-olla mõni kelner ja hotellipidaja ka. Kirjutatud on hästi ja tõlgitud ka päris normaalselt.

***
Kui te tahate näha, mis nägu on Lillebror, siis vaadake siia. USAs Washingtoni osariigis elab kuueaastane Apollo, kes on titast peale Lillebroriga äravahetamiseni sarnane olnud, ainult et Apollol on silmad pruunid ja Lillebroril tumesinised, Apollo juuksed on aja jooksul muutunud heledast tumedamaks ja Lillebroril vastupidi. Ärge küsige, kuidas see võimalik on, mina ei tea.

***
Arvutimängukeeld on põhjustanud paar loigutäit pisaraid ja palju suuremas koguses loomingulisust. Eile tehti jupp aega õues filmi, grimmid (Lillebror on siiani kulmu ümbert kollane, ta pidi Winnetou olema, aga meil pruuni näomaalinguvärvi polnud) ja kostüümid ja stsenaarium ja puha ... ja täna istus Jõugu Juht mitu tundi arvuti taga ja püüdis endale filmi töötlemist ja eriefektide lisamist selgeks õpetada. Selgus, et see on keerulisem, kui ta arvas.

Monday, March 20, 2017

Kalkunirind sidrunisibulatega

Võta ca pool kilo kana- või kalkunirinda. Ilma kondi ja nahata. Hõõru soola ja pipraga, prae ahjukindlal pannil (või vanaemalt päritud punases vormis) mõlemalt poolt. Koori seltskond väikesemõõdulisi sibulaid. Pane need ka pannile, pigista juurde ühe suuremat sorti siduni mahl. Pane vormile kaas peale, pista see 30-40 minutiks 200-kraadisesse ahju. Vahepeal auruta riis ja neutraalse olemisega aedviljad. Minul oli paar porgandit ja natuke lillkapsast, aga eks sa ise tead, mida on. Kui aurutajat ei ole või riis ei meeldi, tee kartuleid või seda, mida tahad. Peamine osa on siiski ahjus ja pooletunnise hautamise järel mõnusalt sidrunine.

Roa tõsine miinus - mina ei osanud talle ühtegi mõistlikku kastet tekitada, ahjuvormist tulnu oli selgelt liiga vähene, aga ma kahtlustan, et valge veini või puljongi lisamisel jääks sidrunisibula-efekt lahjaks.

Sunday, March 19, 2017

Tähtis on leida üles oma sisemine vaarao

Tänases jutluses, muuhulgas teemaks paasapühade päritolu, märkis pastor, et ju on igaühes peidus üks väike vaarao, kes jonnib ja Jumala tahtele ei allu. Kuulasin seda kiriku köögis ja arendasin võileibu määrides mõtet edasi - tuleb oma sisemine vaarao üles leida ja talle koht kätte näidata. Ega iseloom muidu kasutamiskõlblikuks ei muutu.

Iseloomu kohta sel nädalal ei oska öelda, aga kui välja arvata ägeda puberteedi ägedad hood hm ... anonüümseks soovida jääva lapse poolt, oli selline ... keskmise kvaliteediga nädal.

Lillebror valis uueks lugemise-harjutamise raamatuks "Lassie tuleb ikka koju". Komistasime esimesest peatükist läbi, küll need inglise nimed on rasked ... aga harjutada on vaja, muidu kiire ja osav lugemine ei tule.

Unistaja on viimased päevad olnud aktiivselt autistlik. See nii kasutamiskõlblik olukord ei ole, sest juba mitu päeva tundub, et ta ei mõista üldse, mida talle öeldakse. Või reguleerib üle, ma ei saa aru. (näiteks: Unistaja, vaata jalge ette, ära kõnni juhtmetesse ... Unistaja teeb mhmh ja lendab koos juhtmetega kõhuli.) Igatahes on Unistaja õnnetu ja meie ka.

Jõugu Juht tegi pahandust ja pahandust ja pahandust ... ja käis Sõbra pool, kus olevat ka olnud mitte nii mõnus laps kui tavaliselt. Puberteet, ma loodan, saab mööda.

Mina käisin taas ilukudumas ja sain teada, et Silivia kiri mulle väga ei meeldi. Küll aga meeldib, et piibelehemustriline sall juba areneb natuke. Ühel muul päeval oli ilm nagu kuld ja me saime varakult koju, ajasin kõik mehed õue ja tegime natuke aiatööd. Järgmisel päeval sadas, nii et muru sööb endiselt kummikuid. Urr.

Mees valmistas ühel päeval täiesti adekvaatse pitsa. Laupäeva otsustas ta sisustada suurema mööbeldamisega - et koliks äkki teleri sinna, kus oli varem arvuti, ja arvuti sinna, kus oli varem teler ...? Nojah, mees teab, kuidas mees sisekujundada tahab, palun väga. Selle käigus sai ka koristatud arvutilaud (halleluuja) ja ära visatud suurem hulk äkki-läheb-vaja pahna. On hämmastav, kuidas pahn koguneb. Sama hämmastav on, mis kõik tekib raamaturiiuli taha, kui seda kümme aastat ei liigutata. Korralikel inimestel on raamaturiiuli taga eelmise aasta jõulukaart, kogemata libisenud, või professori paberid ("Meisterdetektiiv Blomkvist ja Rasmus"), meil oli terve ämblike dünastia koos vallaliste onude, isiklike asekuberneride ja kindla plaaniga maja ära vallutada. Ja mina mõtlesin, et seal elab ainult üks eriliselt kangekaelne tüüp, kes iga paari päeva järel riiuli ja köögiukse vahele võrgu koob ... Iiiiik.

Uuel nädalal teeme loodetavasti aiatöid - ükskord peab see muru ju ära kuivama!

Friday, March 17, 2017

Kuidas hankida arvutimängude mängimise keeld kaheks nädalaks ja kaheks päevaks

Pole üldse keeruline.

Kui majas on olemas muusikariistad, kunstitarbed ja spordivahendid, virnade viisi raamatuid, üsna palju vaba puitmaterjali ja tööriistad, vannitäis Legosid pluss lapsevanemad, kes hea meelega abistavad vaba aja sisustamise ideedega, vali arvutisolemine. Kui seda ei saa, istu vingus näoga keset tuba, ära tee mitte midagi. Või togi vendi. Saavutad tingimisi-mänguaja.

Siis sega oma kõige väiksema venna koolitööde tegemist või lugemist kolmel päeval järjest süstemaatiliselt ja meelega. Esimesel päeval pedagoogiline vestlus lapsevanemaga, teisel päeval pragamine, kolmandal päeval arvutikeeld (sest see paistab kõige rohkem häirivat) nädala lõpuni.

Neljandal päeval sega meelega väikest venda koolitööde tegemisel. Tee oma koolitööd* lohakalt, jäta pool tegemata (nagu viimasel ajal kipub kombeks olema, aga kui lapsevanem märkab, siis tehakse ma-üldse-ei-jõudnud-töö ära kümne minutiga ja õigesti). Klähvi vanaemaga kohe palju. Tee, mis sina tahad, noh, nagu Auriin oleks tal kaelas! Kui ema ja isa olukorrast teada saavad, saad naksti arvutimängude keelu kuu lõpuni.

Muide, harivate või naljakate videote vaatamise, info hankimise, arvutis koolitööde tegemise ja jõuluks saadud Edisoni roboti programmeerimise õigus on täitsa alles. Ainult mängud ja mingite meile tundmatute 21-aastaste inimestega rääkimine (skypes või mängu foorumis või ma ei teagi, mis keskkonnas see oli) on keelatud. Jõugu Juhil on praegu keskmise suurusega maailmalõpp.

Loodetavasti korvab seda natukegi luba kõigest hoolimata täna õhtul juunioride kohtumise järel Sõbra poole minna ja pühapäevani seal laenulapseks olla. Arutasime seda Sõbra Emaga ja olime mõlemad seisukohal, et teist last - kes on oluliselt heakesem kui JJ - meie lapse tegude eest karistama ei pea.

Palderjan ja muud rahustid on leiutatud puberteetikute vanematele. Meil on kolleegidega tarvis luua 12-aastaste laste vanemate tugigrupp - kelle lapsel haihtub (kommipoodi vist) sihtotstarbeliselt (jalatsite ostmiseks) antud rahatäht, kelle laps ülbitseb kodus nii, ei hirmus kohe - ja nood lapsed on kasvatatud kohe palju tasakaalukamalt ja demokraatlikumalt kui meie omad!

Ja ometi me armastame neid nii väga ... JJ sai ka enne juunioridesse minekut põhjalikult ära pragatud ja musi. Eks oleks ilma pragamiseta ka saanud, selleks on koolivaheajal aega küll, aga jätta musitamata laps, kes läheb kaheks ööks kodust ära - võimatu!

_________
*muide, kõnealuse lapse enda valitud ülesanded ja maht - katsetame temaga õhinapõhisust.