Teate, ma ausalt ei uskunud päris lõpuni, et valitsus lastetoetuste kärpimise ja maksutõusud päriselt ellu viib. Nii pahatahtlikud ja lollid ei saa eesti poliitikud ometi olla!
Nojah, selgus, et saavad küll - ja nagu ma neil päevil olen lugenud, on neil ka kari kaasakaagutajaid. Hea sakslanna, öeldi sellise suhtumise kohta hm, ühel teisel maal teisel ajal, aga ma kahjuks ei leia viidet, sakslased häbenevad oma ajalugu endiselt hirmsal moel.
***
Igatahes on reaalsus selline, et minu elu ja tervise, pluss põhimõtete tõttu tehtud otsuste (töölt lahkumine) ja valitsuse alatuse tagajärjel kaotame me igal kuul umbes 1000 eurot, võrreldes umbes aastataguse ajaga. Kuna ma lahkusin töölt vabatahtlikult, ei saa ma ka sentigi töötuskindlustusest. Töötukassa tegeleb üldse viimasel ajal minu järjekindla hanitamisega, aga see on teine teema ja ei vääri täna pikemat kirjeldamist.
Lisaks hinnatõusudele ja sissetulekus kaotamisele tekkis loodetavasti tulevaasta kevadsuveni kestev püsiväljaminek Lillebrori kooliarve näol - aga ega meil palju häid valikuid enam olnud. Puberteet pluss Lapselaps pluss ATH... Lapse elu, tervis, isiklik õpirahu ja tema jaoks turvaline koolikeskkond on väärtuslikumad kui uued riided või maeiteamis.
Natuke midagi tuleb tõlgetest, aga see on umbes ühe poeskäimise jagu... soodushindade leidmise puhul.
Natuke midagi tuleb vaiba- ja sallitööst, aga ka see on napp... heal juhul Lillebrori koolimaksu jagu.
Sääste on, mitmes eri taskus. Mitte palju ja tegelikult on need sihtotstarbelised, aga arved peavad olema makstud ja toit laual sõltumata mingitest tuleviku kulutamisplaanidest.
***
Toiduplaani ja poenimekirja koostamine on suurepärased ja vajalikud mõtted, aga laste eluperiood on selline, et raske on mitu päeva ette ennustada, millised (ja mitu) sõpra külas on. Või vastupidi, kes on kodust ära. See tähendab, et teatud odavamaid toite ei saa pikalt ette planeerida või kui, siis üldjuhul koolinädala algupoolel. Laupäeval tegin spontaanselt kõrvitsa-püreesuppi ja karulauguvõiga leibu*, sest külas polnud ei Sõbrannat ega Laenulast, nemad jääksid selle toidu juures mõlemad nälga.
Sellegipoolest elame suurelt osalt sügavkülmas, sahvris ja keldris oleva peal. Piimatooteid, leiba-saia, puu- ja aedvilja pluss sooduspakkumises olevat toitu tuleb ikka jooksvalt osta, kolm teismelist poissi ja sõbrad söövad palju.
Endiselt on mul liha ja vähegi eksootilisema aed- ja puuvilja puhul hinnapiir, millest kallimat põhimõtteliselt ei osta, kui ei ole just mingi eriüritus. Liha puhul tähendab see kuni 4 eurot kilo**, paprika-tomati-suvikõrvitsa puhul 2 eurot, tsitruseliste ja muu puuvilja puhul 1.50. "Paulared" õunad on tegelikult päris head... Tõsi, kui brokoli on oma tavalisest hingehinnast vähegi soodsam, siis ostan ma teda ja muud juurdekuuluvat, sest brokoli-peekoni-paprika-makaronisalat on üks meie pere absoluutsetest lemmikutest.
***
Suured kodumasinad töötagu öösel. Natuke ikka õnnestub kokku hoida. Triigin nädalavahetustel - ja seda ma teen endiselt, Mees käib tööl viisakalt riides ja kortsmoonikute jaoks pole kapiruumi kusagilt juurde tekkinud.
***
Riideid ja jalatseid ostetakse vajaduspõhiselt. Mõnel juhul on muidugi õnn ja rõõm, kui üldse midagi saada on, Legolas on meil praegu see saapatu hanepoeg... ehk, tähendab, tema olemasolevad saapad peavad vast kevadeni vastu küll, aga uueks talveks on midagi kindlasti vaja, õnnetuseks ei küsi saapavabrikandid Legolase käest, mida ta on nõus jalga panema...
Mingeid kodutekstiile tuli ka Vanaema kappidest, peamiselt küll valgeid laudlinu, aga ka voodipesu. Kodumasinate suhtes ma veel kindel ei ole, Vanaema saumikser on igatahes puhtakujuline õnnetus, aga üldiselt püüan sellest pärandist oma pere tarbeks ära kasutada nii palju, kui vähegi võimalik - isegi kui ei ole tegu päris minu enese valikuga, näiteks Kantseleisse tuleb kaks heledast puust raamaturiiulit, sest neid on meil vaja, linnamajas pole mõtet hoida ega Mehel ekstra uusi valmistada... ehkki meie kodus on siiani kogu puit põhimõtteliselt tume olnud.
***
Arvete ja toidu kõrval on kolmas prioriteet laste vajadused - Jõugu Juhi ja Lillebrori koolimaksud, Legolase sport ja tantsimine, laste sotsiaalne elu mõistuse piirides. Ega teater või kino meid Mehega nii väga ei ahvatlegi, vaatasin siin hiljuti Vanemuise mängukava, polegi nagu midagi huvipakkuvat. Mingeid abielu-kohtinguid tahaks küll, hm, esimese korontiini ajal me käisime korraks kümnekilomeetrisel autosõidul siinsamas, et ma saaksin sinililli näha... Äkki midagi taolist. Mõnikord, kui lume- ja poriolud lubavad, käime oma krundil kahekesi jalutamas, see on ka ilus.
***
Neljas prioriteet on praegu ehitus. Ma ei taha eriti mõelda, kui palju läheb maksma põrandalihvimine ja -õli, aga see tuleb kindlasti esimesel võimalusel ära lõpetada, kaua need tuvikesed läbi ehitustolmu käivad... ja siis on meil vähemalt kõik põhilised eluruumid natukegi korras.
***
Viies ja paratamatu kulutamispunkt on hädavajalikud ootamatud olukorrad. Sel kuul veepump ja miski autoparandus, kokku ligi viissada eurot... ei olnud üldse nii lõbus kui pidanuks. Õnneks on niisuguste asjade jaoks sihtotstarbeliselt natuke raha kogutud.
***
Ja meil ei ole kodulaenu, see on muidugi rõõm. Rikkurid sihukesed, arvavad valitsuseliikmed. Mnjah, olles küll majaomanik, ühtlasi maaomanik, on meil sularahaga pidevalt kitsas...
***
Täna ütlesin Mehele, et ärgu ta toidupoodi mingu. Külmikus on viis liitrit piima ja palju mune, sügavkülm endiselt peaaegu silmini täis ja keldris palju moosi - täna tehakse meil õhtusöögiks pannkooke. Muidu on ka nii, et võiksime ilmselt mõnenädalase blokaadi üle elada, elukoha geograafilise asukoha eripära, kui pood on päris kaugel, tullakse sealt alati suure seljatäiega.
Ja selle kõige kõrval, jah, otsime Lillebrorile mitte just odavaid sünnipäevakinke (sest laste vajadused, eksju, ja tema soovid on praegu tegelikult mõistlikud), kaalume murutraktori ostmist, sest sihtotstarbeline päranduse kasutamine... ja keeldume endiselt loobumast valitud elustiilist.
Tuleme toime, aga ilma valitsuse perevaenulike otsusteta oleks mõnevõrra lihtsam. Kas meie lapsed tulevikus niisuguste poliitiliste suundadega riigis elada ja makse maksta tahavad, on muidugi iseasi, hetkel meil valitsusparteide valijaid peres ei ole ega arvatavasti ka tule.
___________
*me tõesti ei tähista vabariigi aastapäeva kuidagimoodij a ma siin praegu püüan sügavkülma tühjaks keeta-küpsetada...
**50-protsendiline allahindlus, ainult - ja sügavkülm. Ma ole endiselt saavutanud võimekust osta ja preprareerida korraga pool siga kohalikult talupidajalt, ehkki talupidaja on täitsa olemas...