Saturday, February 19, 2011

Seitsme peaga lohe ehk toimetulekust majapidamistöödega

Majapidamistööd tunduvad mõnikord eriti regenereerumisvõimelise seitsmepäise lohena. Saab üks töö tehtud, ootab kohe mitu tükki järjekorras. Eriti kui majas on väikesed lapsed. Eriti meie "toreda" talve ajal . Eriti kui käia kogu kupatuse kõrvalt ka mõningal määral tööl. Eriti kui ööpäevas on ainult 24 tundi.

Olen lugenud ja kuulnud mitmest heast ideest, kuidas majapidamistööd ilma koduabiliseta tehtud saaksid.

Üks taoline plaan on aja-eelarve - põhimõtteliselt tuleks koostada päevaplaan ja sellega ühildada vajalikud tööd ja tegevused. Aja-eelarvet võib ilmselt teha päeva, nädala, või kuu peale, sõltub, kuidas sobib.

Teine mõte on majapidamisplaan - määrata kindlaks, mis päeval mis majapidamistööd teha ja siis tegutseda selle plaani järgi.

Pean tunnistama, et ahiküttega majas, külmas kliimas, kehva tervisega ja palgatööl käies... ei õnnestu teine kohe mitte kuidagi. Esimesel on teatud eeliseid, kuid sellega harjumine võtab aega - ja mis kasu on minu aja-eelarvest, kui kempsu küürimiseks määratud ajal tuleb hoopiski aidata Mehel veepumpa lahti sulatada?

Minu jaoks töötab mõnevõrra kaootilisem variant - prioritiseerimine. Ehk nagu üks kallis sõber kunagi ütles: "Triikimata pesu karjub kõige vaiksema häälega." Suuremate lastega peres on võimalik ka ülesannete delegeerimine, kolme koolieeliku puhul on ka see võimalus piiratud. Kirjutan lapsööjõu ärakasutamisest kunagi edaspidi.

Olen mõelnud läbi majapidamistööd ja jaganud nad tähtsuse järgi:
  • tööd, mida tuleb teha iga päev;
  • tööd, mida tuleb teha kord nädalas;
  • tööd, mida tuleb teha harvem.
Kõige tähtsam ei ole minu jaoks mitte korras kodu, vaid aeg iseendale ja suhetele - nii et järgnev tööd jaotumine võib panna mõne korralikuma lugeja kulmu kergitama.
Igapäevaste tööde hulka kuuluvad nõudepesu, vastavalt vajadusele ja võimalusele kas masinaga või käsitsi, pesupesemine ja -riputamine vastavalt pesukorvi täitumiskiirusele, söögitegemine ja ahjukütmine vajadust mööda.
Kord nädalas küürin kempsu ja kraanikaussi*, triigin kogunenud pesu - tähendab, triigin köögirätikud, voodipesu ja Mehe triiksärgid, pükse-seelikuid ja trikooriideid ma ei triigi -, koristan ja puhastan köögis pliidi ja kraanikausi ümbruse. Viimane tuleb suvel ilmselt ümber vaadata, praegu teeme süüa peaasjalikult puupliidil, nii et elektripliit määrdub väga vähe.
Harvematest töödest peamised on voodipesude vahetamine umbes 10 päeva rütmis, üleüldine koristamine ja akende pesemine. Plaan on jooksvalt kõiki ruume enam-vähem korras hoida (asjad õigetel kohtadel jne), kuid põhjalikult - kapid korda, võimalusel aken puhtaks jne -koristada üks ruum nädalas. Vajamineva õmblemise-nõelumisega tegelen ka üsnagi juhuslikkuse alusel.

Ideaalis peaks elu välja nägema nii, et ühel vabal päeval nädalas triigin pesu ja teisel küürin-koristan. Mul on millegipärast tugev vastumeelsus laupäevase koristamise suhtes, nii et üritan planeeritud koristamise tehtud saada mingil muul nädalapäeval.

Tegelikkuses ümbritseb meid hetkel valge põrgu, mida kutsutakse talveks. Sel aastal on erakordselt palju lund, seetõttu lähevad paljud palgatööst vabad päevad lumerookimise nahka. Lisades juurde kogupere-viirused jääb üle ainult imestada, kuidas toad niigi korras on. See ei tähenda, et ma ideaali poole ei püüdleks. Ükskord me saavutame puhta ja korras elamise niikuinii!

_____
*iga märgatav jooksev määrdumine saab koheselt pühitud-nühitud niikuinii.

No comments:

Post a Comment