Thursday, March 24, 2011

Guaššvärvide kiituseks

Kui õues puhub selline tuul, et triikrauast taskus ei oleks ka enam kasu, ja taevast sajab pussnuge, ei ole eriti hea mõte lapsi õue saata. Mis siis, et tegelikult nad peaksid... Lõputult ei viitsi lapsed omavahel mängida ega emme ette lugeda. Ennelõunane telekavaatamine on tegelikult halb mõte.

Otsisin välja guašid aastast 1999. Nii huvi pärast. Firmalt JOVI, keda huvitab. Eeldasin, et vähemalt kümme aastat puutumata purkidest vaatab vastu hirmkuiv materjal. Minu suureks üllatuseks läks katsetamiseks võetud hambaork värviplönnidesse suhinal sisse ja tilga veel abil saime isegi kaks purki enam-vähem kasutatava värvi konsistentsi segatud.

Järgmine pool tundi istusid mõlemad vanemad poisid rahulolevalt laua taga ja tegid usinalt kartulitrükki. Mäletate ju veel, kuidas see käib? Meil ei ole majas lastele kohaseid nuge, nii et templite valmistamine jäi emme hooleks, aga tehnika oli lihtne ja mõlemad said otsekohe aru, kuidas see kunstiliik toimib. Tõenäoliselt oleks ka Tema Titendus aru saanud, aga teda me tutvustame vedelate värvide olemusega ehk suvel, kui saab lapse plätserdamise tarbeks paljaks võtta ja õue viia.

Sellest järeldus: ürgvanu guaššvärve, mis koristamise käigus kusagilt välja tulevad, ei ole mõtet ära visata. Võiks vähemalt vaadata, kes teab, äkki saab neid veel pruukida. Väikelastega peredes läheb kunstitarbid ju niiehknii palju vaja.

1 comment:

  1. :)
    Meil on aeg-ajalt kasutuses guašid, mida meheõde koolis viiendas klassis kasutas... mainit isik ise on praeguseks 35-aastane:)

    Nii et jah, selliseid asju on tõesti nutikas enne äraviskamist katsetada.

    ReplyDelete