Wednesday, September 28, 2011

Lugemissoovitus

Eesti kirjanik Aidi Vallik avaldab oma kodulehel lustlikke lasteluuletusi. Meie kodused eksperdid kiitsid heaks. Tuleb ilmselt jõuluks luuleraamat kinkida.

Näide luuletustest ja kirjaniku koduleht asub siin.

Monday, September 26, 2011

Tee oma linn - paberist

Väga paljudes kodudes on Internetiühendus. Samuti on väga paljudes kodudes olemas printer. Kuigi "Paberist vanalinn" ja "Paberist vabaõhumuuseum" olid väga toredad raamatud, oli nende kokkukleepimine (ma jätsin millegipärast kõik korstnad ära) niivõrd keeruline, et mängueas laps sellega hakkama ei saaks. Koolieelikutele võiks hoopis sobida Paper City prinditavad majad, autod ja inimesed. Link paberist Pariisile on siin, aga sama lehekülge allapoole liikudes saab ka paberist Sidney ooperimaja, paberist autod, mäed ja helikopteri välja printida. Tõsi, printimine on lihtne ainult Pariisi puhul, ülejäänud pildid tulevad vähemalt meie koduarvutis ülemõõdulises formaadis ja vajavad natuke nakitsemist näiteks Paint-programmiga, et paberi peale ära mahtuda, aga minul võttis kogu komplekti väljaprintimine koos töötlusega vähem kui 20 minutit...

Ootan huviga, mida ütlevad paberlinna kohta kuuene ja viiene ekspert. Paberlinna autori kodulehel oleva info järgi on ta oma pere eksperdid asjale kõrge hinnangu andnud.

Saturday, September 24, 2011

Kukeseene-kõrvitsa pastakaste

Keeda endale sobivat sorti pasta.

Kuni vesi keema läheb, hauta pannil nii umbes 300 grammi kukeseeni ja üks hästi suur (hakitud) sibul. Lisa ca 500 grammi väikesteks tükkideks lõigatud kõrvitsat. Maitsesta soolaga. Vajadusel lisa sorts vett. Kui kõik on küps ja pehme, puista peale kuivatatud tüümiani ja sega juurde umbes 100 grammi hapukoort. Serveeri kastet koos pastaga.

Ma ei ole kindel, kuskohast ma idee sain, aga on täiesti võimalik, et keegi on selle varem juba kusagil avaldanud.

Saturday, September 17, 2011

Pitsa

Minu jaoks on alati olnud müstika, miks paljud muidu täiesti mõistlikud inimesed pitsat rämpstoiduks peavad. Keegi ju ei sunni inimesi ostma supermarketi sügavkülmaletist ebamäärast pitsaks kutsutud plönni või kiirtoidukohast sama plönni soojendatud kujul. Muide, päris paljud sügavkülmapitsad on ka üllatavalt maitsvad ja korraliku kattega. Söömist vääriv pitsa valmib siiski korralikus restoranis värsketest toiduainetest või kodus, samuti värsketest toiduainetest. Gurmaanfiloloogid nimetaksid järgnevat kirjeldust kindlasti lahtiseks pirukaks, aga kui juba Saarioineni sügavkülmaroog nimetab ennast pitsaks, siis on pitsa mõiste tavakodaniku jaoks kindlasti laiem kui spetsiifiline kattega leib, mida kusagil Itaalia külakeses üks perekond küpsetab...

Kõigepealt valmista selline kogus pärmitainast, mida oma tavalise plaadikoogi jaoks kasutad. (kui tahad, võid osta poest hoopis portsu lehttainast, ka see kõlbab pitsapõhjaks) Kuni tainas kerkib, keeda kokku kaste. Mina panen kastmesse vähemalt ühe sibula, ühe paprika, 3-4 küüslauguküünt ja mõnuga tomateid (vähemalt pool kilo), kõik hakitud. Maitseainetest lähevad sool, pipar, kuivatatud basiilik, paar loorberilehte ja 1-2 teelusikatäit suhkrut. Kastet võib alati rohkem olla. Hauta seda kõike tasakesi panni peal, kuni paprika ja sibul on pehmed. Rulli tainas laiali. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga - kui Sulle just ei meeldi ahjuplaati pesta - ja püüa tainas sinna peale enam-vähem ära paigutada. Ei ole vaja pingutada, et tuleks ümmargune, kandiline pitsa maitseb sama hästi. Määri kaste tainale. Lao kastme peale õhukesi vorsti- või singiviile, puista nende vahele näiteks marineeritud kukeseeni. Nüüd võta paar peotäit riivitud juustu ja puista kõik sellega üle. Mõned pitsandusteoreetikud ütlevad, et õige oleks teistpidi - juust kõige all -, aga ma ei ole niipidi proovinud. Samuti väidetakse, et päris-pitsajuust on ainult parmesan (või teises allikas, et mozzarella), aga mida peavad tegema need, kellele see juustusort ei maitse? Juust on juust, pealegi olen ma kusagil eht-itaallaste peetud pitsarestoranis näinud ka pitsat nimega " Quattro formaggi", nii et pitsa peal tohib olla lausa neli erinevat juustu, kui soovi on.
Pista plaaditäis 200-kraadisesse ahju ja küpseta, kuni juust on servast natuke krõbe ja tainaosa servad pruunikad. Söö.

Friday, September 2, 2011

Mini-küpsisetordid

Küpsisetort on iseenesest kena asi. Enam-vähem kõik söövad seda, lihtne on valmistada ja komponentide hulgast saab valida - kohupiimaga, halvaaga, moosiga... Paraku on küpsisetort kena ainult seni, kuni ta on ühes tükis. Vähemalt meie kodus kipub küpsisetordiports pärast väljajagamist küll üsna plönjaks vajuma, ei mingit tavatordiviilule omast hooletut elegantsi.



Unistaja sünnipäevaks tegin täiesti tavalise küpsisetordi... ainult et pisikese ja palju. Baasiks Marie küpsised, vahel kohupiim ja maasikatoormoos, peal sügavkülmamarjad. Lapsed sõid ja olid rahul, põhikülalise emme pidas seda lahendust isegi geniaalseks. Mis geniaalne, lihtsalt variatsioon tavalisest. Aga ma tänan sellegipoolest.



Thursday, September 1, 2011

Nõudepesumasina kodune "remont"

Nõudepesumasin ei ole eluks üldse vajalik, aga hirmus tore on, kui vahuse lobistamise asemel saab nõud laduda masinasse, puistata pulbrit ja vajutada nuppu - ja pärast komandeerida lapsed nõusid välja tõstma. Nõudepesumasina tühjakstõstmine on nimelt Unistaja ja Jõugu Juhi kodune töö. Tema Titendust ma esialgu nõude kallale ei lase, meil on jutt, et kui nelja-aastaseks saab, siis võib.

Eelmise reede hommikul tööle minnes panin masina tööle. Õhtul koju tulles nägin, et roheline pesemist märkiv tuluke põleb ikka veel ja masin umiseb kahtlaselt. Mees ütles, et seda häält teeb veest tühjakspumpamine. Hm. Nõud olid põhimõtteliselt kuivad, nii et me tühjendasime masina ära, puhastasin filtrid ja ladusin masina uuesti täis - et äkki oli mingi ühekordne probleem. Nupuvajutamise peale hakkas masin jälle... pumpama. Muudkui pumpas ja pumpas, pesemisest ei õhkagi. Mees kruttis kõigepealt lahti esipaneeli, et näha, kas "aju" on korras. Mingeid läbikärsanud juhtmeotsi ei paistnud. Esipaneel tagasi, nupp... Pumpab. Pumpab järelejätmatult. Reede õhtu. Raha ka nagu vähe. Garantii teadagi läbi...

Kõikvõimas Google abiks. Kusagil inglisekeelses foorumis - palun vabandust, ei mäleta, kus ja mis otsisõnadega ma täpselt sinna jõudsin - oli soovitus kallutada masinat 45-kraadise nurga all tahapoole. Äkki siis hakkab tööle. Mees õngitses masina tööpinna alt välja - Jumal tänatud, et meil integreeritav masin ei ole! - kallutas nii palju, kui sai. Ilma väljaõngitsemata poleks saanud, sein tuli ju vastu. Nupp. Masin pumpas korraks ja hakkas siis täiesti normaalselt tööle. Siiani on ta pesnud seitse masinatäit nõusid, kõik korralikult ja tavapäraselt. Tõsi, ööseks või meie kodunt äraoleku ajaks me teda enam tööle ei pane, nii väga me teda enam ei usalda.

Masina nimi on Beko ja ma ausalt ei tea, kas see kallutamise-trikk teiste firmade masinate puhul töötaks. Mees arvas, et ju on kusagil eespool mingi veehulga andur, mis mingil põhjusel segadusse sattus, ja seetõttu kallutamine töötaski. Aga me oleme valmis ka selleks, et mingil hetkel läheb see masin päriselt katki. Teatavasti ei ole ükski asi igavene.