Tähelepanu... Valmis olla... Uni!

Normaalne, terve laps vajab eelkoolieas und kuni 12 tundi ööpäevas. Põhikooliealine võiks magada 9-10 tundi. Sõltumata sellest, mis on lapse tegelik unevajadus, vajavad vanemad enamikus peredes ka lapsevaba aega - ja kõige lapsesõbralikum on muidugi sättida see lapse uneajale. On vähe väikesi lapsi, kes hommikuti üksi tegutsevad ja vanematel magada lasevad. Seetõttu tuleb vanemate omavaheline aeg jätta hilisemaks õhtutunniks. Siis on ka tavaliselt päevakiire möödas ja saab lastele segaseks jäävaid telesaateid vaadata, salaja šokolaadi süüa, juttu ajada ja niisama rahulikult olla. Eriti viimast on väikelaste seltskonnas keeruline teha, kas pole?

Kui lapsuke on harjunud olema ärkvel kuitahes kaua, ei ole võimalik teda päevapealt ontlikul kellaajal ilma suurema sõjata voodisse saada. Täiskasvanul pidavat harjumuse väljakujunemiseks kuluma kolm nädalat, ja seda ilmselt üpris kõrge motiveerituse puhul. Kujutage nüüd ette väikelast, kelle meelest on uni ajaraiskamine ja poole ööni emme-issi seljas karglemine meelelahutuse tippklass. Iseenesest ja vabatahtlikult ta ilmselt õigel ajal voodisse minema ei hakka. Kuid mis on õige aeg? Varatõusjate riigis Saksamaal lähevad paljud lapsed magama juba õhtul pool kaheksa. Paljudes Eesti peredes peetakse loomulikuks, et laps võib üleval olla kella kümneni. Kui soovida veel rahulikku aega vanematele, on kell kümme õhtul selgelt liiga hilja, aga kui soovida tõusta hommikul hiljem kui pool kuus, on pool kaheksa liiga vara.

Kõigepealt määrake mõistlik magamamineku kellaaeg, lähtuvalt oma pere vajadustest. See, mis kell laps magama minna tahab, ei oma nii suurt tähtsust. Last on võimalik õpetada vaikselt voodis und ootama või harjutada natuke kauem üleval olema.
Looge une-eelsed rituaalid, mis igapäevaselt korduvad. Meie laste igaõhtused tegevused on järgmised: hambapesu järel pidžaamad selga, siis loeb emme unejuttu, issi lisandub lühikese õhtupalve ajaks, musi-kalli ja siis läheb tuli kustu ja lastetoa uks kinni. Korra või paar käivad vähem väsinud lapsukesed veel kempsus, aga üldjuhul on pool tundi pärast head ööd soovimist vaikus ja rahu - shutdown complete. Tema Titendus on praegu eas, kus magamist peetakse nõrkade tegevuseks, aga järjekindla voodisse tagasipistmise ja vaikseks käsutamise tulemusena on ka tema lõpetanud pidžaamaväel ringivudimise ja voodis valjusti laulmise.
Ole järjekindel. Kui on juba kokku lepitud, et lapsed on alates kella poole üheksast (näiteks) voodis, siis ei tohi lubada ühtegi erandit tavalisel õhtul kuni harjumuse täieliku väljakujunemiseni. Muidugi võib vahele juhtuda mõni erakordselt hiline kojujõudmine või mingi väiksemat sorti kodune katastroof, mis lükkab ühel päeval uneaja tunde hilisemaks - aga ka väga väike laps mõistab, et erilisel päeval kehtivadki erilised reeglid ja tavapäeval tavalised.
Ole valmis pikaks ja raskeks võitluseks. Unistaja oli veel kolme-pooleselt Väike Poiss, Kes Kunagi Ei Maga. Küll tuli ta täiesti koduvanavallatul kellaajal voodist välja mängima, küll laulis voodis valjusti või mõnel mälestusväärsel juhul lausa nuttis ja kisendas, kui perekondlik kuldmagaja Jõugu Juht temast varem magama julges jääda. Meil läks aega ligi pool aastat, kuni Unistaja taipas, et voodisse minnaksegi magamiseks. Nüüd magab Unistaja kenasti. Tema puhul on ka selgelt näha, et ta vajab und - kui lõunauni kaks päeva vahele jääb, tuleb taas külla kallis sõber Jonn ja kogu viieaastase loomulik asjalikkus kaob, kuni mäluhäireteni välja.
Ära anna alla. Kui laps on põhimõtteliselt terve ja tal ei ole päeva jooksul midagi kohutavat juhtunud, siis ei ole vaja järele anda tema soovile voodist lahkuda.
Kas hakata harjutama päevapealt või järk-järgult? Pole aimugi. Magamamineku aega liigvarasest hilisemaks liigutada võiks järk-järgult, ma usun, aga liighilisest varasemaks - ma kujutan ette, et seda võib ka järsult teha, aga eks see sõltub konkreetsest lapsest ja pere lapsekesksusest.
Kas istuda lapse juures, kuni ta uinub? Ei mitte! Teoreetiliselt peaks hiljemalt aastane laps oskama magama jääda, ilma et keegi tal käest kinni hoiab. Kogu ürituse eesmärk on ju luua aeg vanematele, aga mis vanemate-aega sa lood, kui tuleb lapse kõrval passida. Iseasi, kui päeva jooksul on toimunud midagi hirmutavat või ööbite kodust väljas (külas, hotellis).
Väiksema lapse puhul on väga tähtis, et magamise ruum oleks ühtlasi ka elamise ruum. Tean peret, kus paariaastane tütreke oli harjunud mängima elutoas ja magama jääma emme-issi kaisus. Uinunud laps viidi süles lastetuppa, kus laps ärkveloleku ajal tavaliselt ei viibinud. Igal ööl kordus meeleheitlik röökimine, sest väike H. ei taibanud öösel ärgates, mis võõrassse kohta ta sattunud on.
Voodi ei ole mängimise koht. On hea, kui laps mängib toas, kus magab, aga uneajaks peaks voodist olema kadunud kõik mänguasjad peale ühe või soovi korral mitme kaisulooma.
Turvatunnet lisab väike öölamp või "valvav" mänguloom. Suure osa Unistaja voodist võtab enda alla hiiglaslik tiiger, kes "valvab" Unistaja und. Kui nüüd järele mõelda, siis Unistaja ööd muutusidki rahulikumaks pärast Tiigri majjatulekut.
Laps ei pea voodisse minnes otsekohe magama jääma. Eriti siis, kui laps on siiani harjunud ennast surmväsinuks möllama, on tal esialgu väga raske aru saada, kuidas on võimalik vaikselt voodis lesida, ilma et selle käigus midagi põnevat toimuks.
Samas ruumis magavaid õdesid-vendi ei tohi mitte mingil juhul üles ajada. Kui Tema Titendus hakkas Jõugu Juhi ja Unistajaga samal ajal lõunaund magama ja õhtul tuttu minema, tegime suurtele poistele üsna ruttu selgeks, et tita ülesajamine on Patt Number Üks ja siis on emme ja issi Väga Kurjad. Tõsi, Tema Titendusele vaitolemise vajaduse selgekstegemine on võtnud ligi poolteist aastat, aga nüüd, kahe aasta ja seitsme kuu vanusena püsib ka tema vait, kuni uni tuleb, või ümiseb voodis omaette nii vaikselt, et see teisi lapsi ei sega.

Muidugi on lapsed erinevad ja mis toimib ühe lapse puhul, ei pruugi toimida teise puhul. Meie lapsed aga jagunevad oma unevajaduse poolest nii: Jõugu Juht on kuldmagaja, kellega pole mingit probleemi, Unistaja uni on ülikerge, ta uinub viletsalt ja ärkab kergesti, samas vajab palju und; Tema Titendus on valmis südaööni pidutsema ja reeglina järgmisel päeval unevõla all kannatavat ei paista - ta lihtsalt ei taha magada. Oma igapäevatöös näen aga sageli hüperaktiivsete joonte ja käitumisprobleemidega lapsi, kellel lubatakse vähe magada. Sageli mahenevad nii käitumisprobleemid kui karglemine, kui vanemad last varem voodisse hakkavad saatma...