Mida teha sünnipäevadega?

Lugesin just, et Piiblis olid sünnipäevad negatiivse varjundiga sündmused ja seetõttu mõned konfessioonid sünnipäevi ei tähista. Võimalik, et nii ongi.

Kunagi elasin ühes teises riigis, kus tähistati ainult laste sünnipäevi. Minu 23. sünnipäev tuli ja läks, ilma et pere, kellega koos elasin, oleks sellest üldse välja teinud. Kuidagi nukker ja harjumatu oli. Samas on sünnipäevade pidamine tõesti üks tüütu ettevõtmine, eriti ametlikult keskealisena, kui kasvav vanusenumber tuletab meelde, et nii palju on veel tegemata ...

Teisest küljest võttes on ikkagi tore sõpru võõrustada ja lilli saada. Ma eelistan lilledest roose, aga hiljuti kingiti mulle täiesti sünnipäevaväliselt geniaalne bukett nimega "kaasaskantav kevad". Me sõime selle hea isuga ära, sest kevad ei olnud hangitud mitte lillepoest, vaid salatiletist. :)

Lapse sünnipäev on hoopis eraldi teema. Laps ootab seda ärevuse ja rõõmuga, aga suur võib olla pettumus, kui kingitused ei vasta ootustele või külalised jäävad tulemata. Nii minu kui Jõugu Juhi sünnipäevad on keset talve, gripihooajal. Minu (vist) üheksandale sünnipäevale tuli üks kutsutud sõbranna. Jõugu Juhi seitsmendale sünnipäevale jätsid tulemata kõik kutsutud lasteaiakaaslased, kuna liiderpoiss oli haige ja siis arvasid teised, et nemad ei tule ka. Õnneks tulid nii varem kui kaheteistkümnendal tunnil kutsutud päris-sõbrad kõik, nii et Jõugu Juhil oli ikkagi lõbus. Jahmatavatest kingitustest mäletan õudset oranžimustrilist hommikumantlit enda seitsmendaks sünnipäevaks, mis oli nii meelelahutuslikust kui esteetilisest seisukohast katastroof - aga eks aeg oli selline, et kingiti, mida kinkida saadi. Jõugu Juht sai ühe kingitustest - punase jalgratta - juba suvel kätte, nii et selle võrra ootab ta oma sünnipäeva murelikumalt: kas ikka midagi veel saab? Saladuskatte all võin öelda, et saab küll, "tuldsülgav" Lego-lohe ootab juba juulikuust saadik riidekapis ja käekella valimisega peab Mees veel tegelema.

Täna jäi silma selline artikkel:
http://www.tarbija24.ee/1037378/lapse-sunnipaeva-pidamisel-raha-ei-loeta/

Nunuh. Olen igati lapsele sünnipäevaks elamuse kinkimise poolt, aga ei poolda mängutubasid juhul, kui kodus on peopidamiseks piisavalt ruumi. Jõugu Juht ja Unistaja on käinud paaril sünnipäeval klassikalistes mängutubades ja leidnud, et koht on tobe. Novembris käis Jõugu Juht uute koolisõprade tekkimise tagajärjena kahe nädala jooksul neljal sünnipäeval, millest kaks peeti kodudes, üks mängutoas ja üks IMHO algklassilastele täiesti sobimatus kohas nimega Megazone. Mees oli viimasest kohavalikust isegi suuremas šokis kui mina, aga pärast tuttava pastori, Jõugu Juhist aasta noorema poja isaga konsulteerimist siiski lubasime lapsel minna. Paar päeva tulistamise-vaimustus kestis, aga lõpuks siiski hääbus. Tagantjärele tundub, et hinnang sünnipäevale sõltus rohkem sõpruse sügavusest, mitte niivõrd kohavalikust.

Meie kodus on ruumi palju nii toas kui õues. Paraku on Unistaja, meie ainsa suvelapse sünnipäevade ajal olnud viimastel aastatel ülivilets ilm ja talvesünnipäevade õuespidamine ei istu meile kohe kuidagi. Tavaliselt kappab lastega külaliste puhul kuni kümnepealine jõuk ikka lastetoast kööki ja köögist lastetuppa ja tundub, et seltskonnal on lõbus. Jõugu Juhi seitsmendaks sünnipäevaks korraldasime rüütlipeo kostüümide, pappmõõkade, kepphobuste ja lossikujulise tordiga. Kahtlustan, et ei olegi siin sellest palju kirjutanud ... Püüan selle vea parandada, enne kui järgmine pidu peale tuleb. Väiksema numbriga sünnipäevadel pole me teemapidu teinud, aga ka Unistajal on õigus saada teemapidu seitsmendaks sünnipäevaks. Jõugu Juht soovis, et tema 8. sünnipäeva teemaks oleks indiaanlased. Vigavam, sulgedega peaehted, kaminas varda otsas leivaküpsetamine, näomaalingud - Internet on ideid täis.

Elamuse kinkimisega on nii, et lisaks külalistele ja kingitustele oleme püüdnud ka iga ülekolmese lapse sünnipäeva puhul kusagil huvitavas kohas käia. Seni oleme juhtunud teatrisse, kinno, mõned korrad loomaaeda, mänguasjamuuseumi, põllumajandusnäitusele ja Jääaja Keskusesse. On lahtine, kuhu minna Jõugu Juhi ja Lillebrori selletalviste sünnipäevade puhul, sõltub ilmast ja rahakotist. Pean perega koos elamuse saamist väikesele lapsele turvalisemaks ja süvenemist soodustavamaks kui suure seltskonnaga kusagilt läbitormamist. Jõugu Juht on väga sotsiaalne ja liikuv, teda pole mingit mõtet koos sõpradega kuhugi huvitavasse kohta viia, sest sõprade kõrvalt ei jõua ta kohta üldse märgata. Unistaja jällegi saaks info üledoosi, kui peaks püüdma end jagada sõprade ja huvitava koha vahel - ja seda jagamist ta kindlasti üritaks! Lillebror on kolmveerandneljane, temal on hetkel umbes kaks sõpra ja nendega oleks tore mängida kodus.

Kui kodus ruumi ei oleks või ei lubaks pere elutempo peopidamist ette valmistada, eks siis mõtleksime meiegi mängutubade peale. Seni pole selleks õnneks vajadust olnud, loodan väga, et ei tule ka. Ehk on teismelise-ea pidude ajaks valmis ülakorruse piljardi- ja kodukinosaal ja nurgas hulgaliselt madratseid väsinud sellide majutamiseks ...