CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Thursday, May 30, 2013

Toskaana oasupp

Täiesti nähtav. Tegu on minupoolse mugandusega, nii et ilmselt päris sellisel kujul seda Toskaanas ei saa - aga kes teab?

Potti läheb törts õli ja üks suurem hakitud sibul. Kuni sibul haudub, tükelda paar porgandit ja üks-kaks sellerivart. Paar küüslauguküünt võib ka sisse hakkida. Viska kõik potti, lisa 400 g tükeldatud tomateid (purgist) ja teelusikatäis kuivatatud oreganot (ma olen liiga saksakeelne, et selle kohta pune öelda, pune on hein, oregano on maitseaine - umbes nagu sealiha-arutelu "Ivanhoes": maad tuhnida võib swine, aga praevaagnal on ta õilsam ja seega pork). Sega. Kalla juurde 1,2 liitrit puljongit - mina kallan vett ja viskan puljongikuubiku sisse - ja 150 ml punast veini. Las keeb natuke aega. Vahepeal tükelda üks zucchini* (mõned ütlevad selle kohta ka tsukiini või suvikõrvits). Kui porgand hakkab valmis saama, pane potti tükeldatud zucchini ja 400 g purgitäis ube. Peaks olema segasorti oad, aga mina kasutan valgeid ube tomatikastmes. Lisa tunde järgi soola ja pipart. Keeda, kuni zucchini on valmis. Serveerimisel võib igale taldrikule veel törtsu oliiviõli lisada, aga ei pea.

Oregano asemel võib kasutada tüümiani, kui meeldib. Seller ja küüslauk ei ole kohustuslikud. Vein võib valge ka olla, kui punast ei juhtu käepärast olema. Keeda kaane all, sest vedelikku on selle aedviljakoguse kohta päris vähe ja ilma kaaneta võib kõrbema minna. Jätkub kahele täiskasvanule ja kolmele kehvapoolse isuga lapsele.

_______
*palun mitte segi ajada kõvakoorelise kabatšokiga! Kabatšokk on Tartu turu tähenduses paarikilone kõva koorega jurakas, mida on hea täita hakklihaga, sest suured kõvad seemned pole suuremad asjad süüa. Zucchini kaalub mõnisada grammi, tema koor on pehme ja õrn, seemned väikesed. Väliselt natuke kurgi moodi, üheksakümnendatel kippusid mõnes poes kassapidajad seda kurgiga segi ajama.

Thursday, May 16, 2013

Koolipikendus - jah või ei?

Eesti seaduste järgi peab kooli minema laps, kes on jooksva aasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks. Kooli lähevad seitsmeselt nii poisid kui tüdrukud - kuigi üldteada tõde on, et sageli küpsevad tüdrukud varem ja paljudele poistele sobiks olla samas klassis hoopis aasta nooremate tüdrukutega. Eriti ärritavalt avaldub see kuuendas-seitsmendas klassis, kus paljud tüdrukud saavad ootamatult noorteks naisteks, aga paljud poisid võiksid veel lõputult palli järel joosta ja fekaalinalju teha. Poiste ja tüdrukute lahusõpetamine on teema, millesse ma siin täna ei süvene, suurelt jaolt on see isikliku usu küsimus ja praegustel vanematel sellega üldjuhul isiklik kogemus puudub.

Tõsi on aga, et septembritüdrukud tulevad koolis päris kenasti toime, aga septembripoistega on lugu sageli teisiti. Nad lähevad kooli suure entusiasmiga nagu kõik lapsed, aga varsti tuleb väsimine, pettumine ja kui mitte varem, siis puberteedieas võib tekkida tõsine probleem - miks mina mitte kunagi suureks ei kasva? Asjaolu, et järsku pikkust visanud klassivennad on kaheksa-üheksa kuud vanemad, ei ole 13-aastase poisi jaoks mingi argument.

Unistaja läheb tõenäoliselt kooli oma 7. sünnipäeval. Lapse puhul, kes esimesed sõnasarnased häälitsused tegi 3 aasta ja 2 kuu vanuselt, kuueselt õppis kukkudes käsi näo ette panema (see vaene, vaene nina!) ja veel kuue-pooleselt uue jope selgapanemise peale "kokku jooksis" ("Unistaja, palun ära täna kombet pane, ilm on soojem, pane jope," - Unistaja seisab mitu minutit tardunult, huuled värisemas ja silmad hirmu täis - mitte et ta oleks kombet nii väga armastanud), on see üks ütlemata ohtlik samm. Samas on tegu lapsega, kes pärast nädalast perepuhkust saksakeelses keskkonnas kolme aasta ja kümne kuu vanuselt hakkas spontaanselt kasutama saksa keelt, õige sõnajärje ja õigete konstruktsioonidega; kes esimese piimahamba kaotas nelja aasta ja kümne kuu vanuselt; kes viie aasta ja kahe kuu vanuselt hakkas lugema. Mõtlesin kaua, et meil kasvab väike Asperger, aga päris nii see siiski ei ole, seda kinnitab minu enda kogemus ja arstide arvamus. Lihtsalt isemoodi laps.

Vel sügisel olime Mehega kindlal seisukohal, et Unistaja läheb kooli päev enne kaheksandat sünnipäeva. Siis aga selgus, et Lasteaias lisandusid rühma mitte suurtest rühmadest pärit kooliminejad (Unistaja käib pererühmas, kus on kahe- kuni seistmeaastased), vaid peaaegu ainult pisikesed. Juba selle ühe aasta jooksul ilmnes Unistaja oskustes mõningane taandareng ja mida aeg kevade poole, seda rohkem hakkasid Lasteaiaõpetajad rõhutama vajadust Unistaja kindlasti kooli panna, tal polevat tuleval aastal tittede seas midagi teha. Alternatiiv oleks olnud suunata Unistaja suurde nn. koolirühma, aga see oleks tegelikkuses sama väsitav või hullemgi veel kui kooliskäimine.

Uurisin, mismoodi koolipikenduse taotlemine käib. Info on põhimõtteliselt üleval siin. Lause "Koolikohustuse täitmise edasilükkamise taotlus rahuldatakse vaid juhul, kui selles ajavahemikus tagatakse vanema (eestkostja) poolt lapse arenguks ja taastusraviks vajalik keskkond ning võimalus jätkata alushariduse omandamist kuni kooliminekuni." ei sobi meile kohe mitte põrmugi, sest alushariduse õppekava on Unistaja omendanud, julgen väita, et rohkemgi. Tõsi, otsene ja isiklik järelepärimine andis teadmise, et nõustamiskomisjoni otsus on soovituslik ja omendamiseks sobiks ka eelkool - tähendab, et lasteaias moorima enam ei pea, ja juhul kui noormees peaks augustiks koolivalmis küpsema, saaks ta ikkagi kuhugi kooli pista - aga märtsis psühhiaatrile aega pannes pakuti esimest võimalust juuliks, see tähendaks, et esimene ja ainuke komisjonivõimalus oleks augusti lõpus. Kujutage ette. Ühe talvise Muhu tõttu käis Unistaja jaanuaris neuroloogi, psühholoogi ja logopeedi uuringul ära, aga näe, psühhiaatri juurde ei saadetud.

Nii läks Unistaja "Jõugu Juhi kooli" katsetele ja võeti kohe kenasti vastu ka. Direktriss, kellelt tagasisidet palusin, kinnitas, et Unistaja saadud punktisumma puhul perekondlikud sidemed ei loe. Mõne teise lapse puhul pidavat lugema. Lasteaia lõpupeol oli Unistaja juba üsnagi koolipoisi moodi. Kes teab, äkki küpsebki suvega koolivalmiks? Ka Jõugu Juht, kes oli eelmisel sügisel sotsiaalses mõttes lausa üleküps, väsis esimeste kuude jooksul meeletult ja praeguseks ilmutab lausa juhmistavat kooliväsimust, nii et väsimise-aspekt võib tulla paratamatusena. Kooliteed saavad vennakesed käia koos kolmel päeval nädalas, ja esialgu õnnestub ehk Vanaisa või Vanaema kahel päeval nädalas Unistajale vastu organiseerida. Et Unistaja teisel koolipäeval üksi minema marsiks nagu JJ, on pisut palju loota. Õpetajaga tuleb rääkida, et noormehe kooliküpsuse sotsiaalse poolega on kahtlusi ja kõhklusi. Ja kui laps peaks esimese veerandi lõpuks olema omadega läbi nagu käbi, eks me siis kolime ta "Issi kooli" ümber, seal on pisikesed klassid ja rahulik õhkkond (koolivägivalla näide JJ koolist: JJ tuli ühel talvepäeval koju, näos sinikad, sest klassivend lõi; koolivägivalla näide Mehe koolist: "Õpetaja-õpetaja, Albert näitas keelt!").

Õppisin selle aastaga koolipikenduse kohta järgmist:
  • asju tuleb hakata ajama võimalikult varakult. Kui lapse kooliküpsus tundub kahtlane oktoobris, siis tuleb oktoobris ka HTK-sse või lastepsühhiaatrile aeg panna;
  • neli aastat tagasi oma lastele koolipikenduse saanud vanemate kogemused ei loe, kuna praeguseks on pikenduse andmise korda oluliselt karmistatud - paraku satuvad niimoodi kooli ka lapsed, kes mitte mingil juhul ei peaks veel sel aastal minema;
  • koolipikendus on soovituslik, mitte kohustuslik;
  • üldine eeldus on, et kõik lapsed peaksid aasta enne kooli käima lasteaias, alushariduse omendamist koduõppel ei pea võimalikuks peaaegu mitte keegi, kes pole seda ise katsetanud;
  • lapse toimetulek koolis sõltub kodust, ka septembripoiste puhul! Negatiivne näide: S., kes oli puberteediea alguseks täiesti tüdinud, kordas lõpuks klassikursust, ema ei tundnud poja kooliskäimise vastu mingit huvi; positiivne näide: J., kelle kooliküpsuses Lasteaiaõpetajad väga sügavalt kahtlesid, kuid kelle imeline ema on kodus loonud mõnusa rutiini ja rahustava õpikeskkonna, mille tõttu läheb J.-l praeguseks paremini kui nii mõnelgi peaaegu aasta vanemal klassivennal (J. on täiesti tavaliste vaimsete võimetega!).