CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Monday, September 16, 2013

Flylady

Kunagi ammu uurisin Flylady süsteemi. Millegipärast ei sobinud, kahtlustan, et olin ise laisk (Ma vihkan nõudepesemist kogu hingest ja Flylady esimene samm on kraanikauss tühjana hoida ... See ettevõtmine oli juba ette läbikukkumisele määratud.). Täna sattusin Daki juures lugema tema kogemust. Hästi kirjutatud ja mõnus jutt. Loe Sinagi, äkki Sulle sobib.

Sunday, September 8, 2013

Unistaja esimene koolinädal. Head ja halvad hetked.

Eelmisel esmaspäeval oli Unistaja seitsmes sünnipäev. Selle puhul oli ta eelmisel õhtul pidanud maha lärmaka ja poisterohke peo, omandas isikliku kommunikatsioonivahendi ja sai kirikus aktusel käia. Pole aimugi, kas ta on klassis kõige noorem või on mõni noorem veel, igatahes on enamik lapsi temast vanemad.

Õpetajale lilleandmine läks sujuvalt, kohaotsimisega oli veidi tegu, sest osa pinke oli juba hõivatud. Istutasin Unistaja siis esimesse ettejuhtuvasse pinki, mõttega, et niiehknii kolib Õpetaja lapsed varsti ümber. Aktusele saabus Unistaja rõõmsalt ja lehvitas pealtvaatajatele. (võrdluseks: Jõugu Juht oli aasta tagasi esimesel päeval ärevusest krambis, käed värisesid ja pilk oli klaasistunud)* Aabitsa kätteandmise ajaks oli Unistaja jõudnud naabriga vestelda, ringi vahtida ja ilmselt ära unustada, mis toimub. Nii et kui direktriss Unistaja nime hõikas, vaatas Unistaja jahmunud pilguga ringi ega liikunud paigast. Teise kutsumise peale ta siiski taipas, et peab aabitsa järgi minema. Ülejäänud päev sujus kenasti, kõmpisime kahekesi Vanaema-Vanaisa poole ja tundsime ilusast ilmast rõõmu. Õhtul toimus Suur Raamatupakkimine, mille käigus Jõugu Juht õppis ise töövihikutele pabereid ümber panema. Mis võiks minul selle vastu olla, et laps niisugust asja oskab.

Teine päev enam nii sujuvalt ei läinud. Kõigepealt käis Unistaja võimlemisdressiga õuevahetunnis ja kurtis pärast, et nii vähe aega sai õues olla. Pärast juhtus, et JJ, kellele oli antud karm käsk koos Unistajaga koolist vanavanemate poole kulgeda**, soovis suures sõprade nägemise rõõmus nende seltsis läbi käia enam-vähem kõik teele jäävad poed. Neid on seal ikka üksjagu. Mida iganes nad veel tegid, igatahes kõndisid noormehed 30 minuti asemel kõva poolteist tundi. Ühtlasi oli Unistaja keeldunud Vanaema pakutavast hakklihakastmest ja ka kodus pakutav supp ei läinud kohe mitte kuidagi. Tegelikult naasis supp tuldud teed taldrikusse. :S Ühtlasi köhis Unistaja nii, et hakkasime lausa pelgama, et laps on esimese päevaga haigeks jõudnud jääda. Tegelikkuses oli köha külmetuse ja Unistaja titapõlve-tiki kombinatsioon. Nimelt suutis mõneaastane Unistaja kuivalt köhida tundide viisi, kuni nina verd jooksma hakkas. Ei olnud selle köha taga ei astmat ega muid haigusi, lihtsalt vangutamatu otsus igasugune kurguärritus välja köhida, ka siis, kui köhast mingit kasu polnud. Õhtul langes Unistaja voodisse nagu raiutud puu.

Kolmanda päeva hommikul kippus nutt kangesti peale. Autost väljudes keeras Unistaja suu kapsarauaks ja kurtis, et kõhus on natuke paha. Viisin ta seepeale isiklikult klassi ära ja lubasin, et Vanaisa tuleb autoga vastu. Õhtul saime kätte rõõmsa ja rahuloleva lapse.

Neljas päev läks liiga hästi, et olla tõsi. Õhtul oli sõda koduülesandega. Kuigi kodutöid tegelikult ei anta, oli Õpetaja soovitanud ära värvida ühe pildi töövihikus. Unistaja asus suure entusiasmiga tegutsema, aga entusiasm sai poole tee peal otsa ja sünnipäeva-Legod kutsusid aina valjema häälega. Kuna taolise pooliku tegemisega olime Jõugu Juhi puhul vett ja vilet näinud, andsin käsu kätte töö lõpetada. Unistaja ei rõõmustanud, aga järgmisel päeval oli hästi rahul, sest Õpetaja kiitis.

Reede hommikul avaldas Unistaja - Väike Poiss, Kes Kunagi Ei Maga - soovi edasi magada, aga tõusis siiski ja ei protestinud mineku vastu. Pärast tuli Pahandus. Nimelt käis Unistaja meile selgusetuks jäänud asjaoludel kooliriietega kehalise tunnis ja väitis meile, et õpetaja polevat selle kohta midagi öelnud. Minus lõi välja loksuv kana, tegin tibule lohu-lohu ja pärisin õpetajatelt aru. Eelarvamused muidugi, sest olen elus kohanud ühte (1) kehalise kasvatuse õpetajat, kelle suhtumine oma ainesse on mulle vastuvõetav. Õpetajad - nii Klassijuhataja kui Keka Õps, nagu ta ise ennast nimetab, reageerisid professionaalselt. Mõlemad olid Unistajal käskinud riided vahetada, kuid Unistaja olevat väitnud, et spordiriideid tal pole. Müstika. Unistaja oli väga õnnetu, kui aru sai, et vale välja tuli. Loodame Mehega mõlemad, et see jääbki tal viimaseks katseks valetada ...

Hästi on, et Unistaja tõuseb hommikuti virisemata, läheb meelsasti kooli ja tuleb ilusti pärast vanavanemate juurde. Halvasti olid teisipäevane hulkumine (suurem süü on JJ-l) ja reedene valejutt. Tobe on see, et Unistaja püüab enam-vähem kõiki lasteaiakogemusi kooli üle kanda ja on iga kord sügavalt solvunud, kui tuleb välja, et õuevahetundi ei mindagi dressidega, et alustatud töid tuleb lõpuni teha ja et oma klassis tehtav on ka koolitöö, mitte niisama-ajaveetmine päris tundide vahel.

Õpetaja on väga tore. Minule meeldib hirmsasti, et ta juba esimesel päeval õpetas lapsi päevikut täitma. Loodetavasti hakkab sinna ka kodutegemisi siginema. Ootan suure põnevusega esimest lastevanemate koosolekut.

______
*lapsi ei tohi omavahel võrrelda, aga lihtsalt huvitav on.
** Unistaja, nagu selgus, on täiesti valmis ja rõõmus ilma valveta käima. No las siis jalutab ise.