Selline sõber?

Kunagi sattus mulle pihku mäng "Selline sõber?", kus oli võimalik endale omaduste komplektist tõmmata hulk sõbra omadusi ja siis arvamust avaldada, kuidas oleks olla punapäise ülekaalulise düsleksikust kitarristi sõber ... või midagi taolist.

Jõugu Juhil on sõpru iseenesest päris palju, aga Parim Sõber paraku ... ei ole väga kena poiss. Või kes see teab. Igatahes vaadatakse Sõbra juures telesaateid, mida minu arvates lapsed ei peaks (ei midagi otseselt kahjustavat, lihtsalt ... labasevõitu), räägitakse jutte, mida lapsed ei peaks, ja tehakse natuke ka rumalusi. Sõbra eelpuberteetikust muidu sümpaatne Vend avaldab häälekalt arvamust meiepere reeglite kohta ("Su ema on küll imelik, et te peate enne lugema raamatut ja alles siis võite filmi vaadata!") ja Sõber ise on kuidagi koolihädaline. Umbes kord nädalas ma JJ-d Sõbra juurde luban, rohkem mitte - pealegi ei saa Sõber meie elukoha geograafilise eripära tõttu meile mängima tulla, sagedasem külaskäimine läheks juba ärakasutamiseks.

Täna tuli JJ Sõbra juurest, turtsakas ja pirtsakas. Küsisin, kas Sõber käitub siis nii inetult? JJ vastas, et jah, Sõber turtsub ja pirtsub küll. Nonoh. Ajasin lapsed õue ja JJ rahunes maha. Keeruliseks läks asi alles hiljem, kui JJ tuli murega, et Sõber vannub. Mitte lihtsalt kurja, vaid kasutab sõnu, mida mina pean sadama-argooks ja mnjah ... ise kuulsin esimest korda vist 14-aastaselt, ühe väga halbade kommetega klassiõe suust, poolsalaja öelduna (silmis pilk: no vaadake, mida mina julgen öelda!). On lihtsalt sõnu, mida korralikud inimesed mitte üheski kontekstis mitte iialgi ei kasuta!

Loomulikult mulle ei sobi, et mu laps Sõbralt selliseid sõnu kuuleb ja hullem veel, koju toob. Sõbraga suhtlemist ära keelata oleks ka narr ... ja ega see kohe varsti enam võimalik ei olekski, liiga suured lapsed on. Siis tuli mulle meelde, et Sõber kardab hullupööra kodutuid, kellest ta oma elukoha eripära tõttu ühtelugu tänaval mööduma peab. Soovitasin JJ-le (kes oli tublipoisi moodi murelik ja natuke ehmunud, et Sõber nii koledasti räägib), et öelgu järgmine kord Sõbrale: "Niisuguseid sõnu kasutavad kodutud ja kui sina neid kasutad, siis pole sa neist palju parem. Mulle ei meeldi, et sa niimoodi räägid." Kuivõrd sellest abi on, ei kujuta ette, aga JJ tegi mhmh ja paistis maha rahunevat.

Kummaline on see, et Sõbra vanemad on vägagi korralikud inimesed, ilus eesti keel peaks lausa Sõbra Ema elukutseks olema ... Kust see laps need sõnad võtab, ei kujuta ette. Paraku on noormehed pärastlõunati koos olles kahekesi või kolmekesi, heal juhul vaatab kass sündmusi pealt ... ja nii need rumalused sünnivad.