Monday, September 1, 2014

Esimene ametlik koduõppepäev

Kuidas kujuneb elu siis, kui koduõppeavaldus on tehtud, õppenõukogus kinnitatud ja sõna otseses mõttes samal päeval läheb kodus töötav lapsevanem ja seob ennast kuupikkuse projektiga, mis nõuab vähemalt kahel päeval nädalas kodust ärakäimist?

Jahmatusega.

Õnneks on asjassepuutuvad lapsukesed varemgi mõne tunni kaupa ilma vanemliku toeta kodus olnud, ahjukütmist ei ole ja mingi koduõppimise-harjumus on isegi olemas. Kaks suuremat vigastust - Unistaja Muhk, mille tõttu me käisime muuhulgas ka koljuluumurdu välistamas, ja Jõugu Juhi rästikukohtumine - saadi nii, et mõlemad vanemad olid täitsa kodus ja kuuldekaugusel. Tundub loogiline, et vanemliku järelevalve puudumine muudab lapsed veidi ettevaatlikumaks ja mõistlikumaks.

Igatahes oli Mehel täna hommikul vaja Linna jõuda koduvanavallatul kellaajal ja mina läksin koos temaga - erilist vahet poleks olnud, esimene september, suurt midagi koolimajas ei toimu. Jätsime köögilauale kirja ülesannetega ja koduõppejuhistega. Midagi keerulist ei olnud - tehke nõudepesumasin tühjaks nagu tavaliselt, sööge hommikusöögiks krõbinaid või ploomikooki, siis tehke igaüks oma ülesanded ära ja minge õue või oma tuppa mängima.

JJ helistas kell üheksa. Nemad olevat ärganud kell pool üheksa ja pidavat parajasti sööma. Tore. Siis tegin tööasjus mina midagi ja tegi Mees midagi ja varsti oli esimese septembri töine tegevus tehtud. Viisakal lõunaajal koju jõudes leidsime eest kolm rahulolevat poisslast, üsna korralikult tehtud koduõppimise ja täiesti paigas maja. Õhtupoole loetakse veel natuke emmele ette, sest seda osa iseseisvalt teha ei saa.

Esimesel septembril koduõpiti meil nii:
Lillebror lahendas kaks ülesannet "Koolieeliku matemaatika" nutivihikust. Asjaosalise kommentaar: "Ma ei osanud hästi lehte ega lille joonistada." Veel täitis Lillebror emme koostatud töölehte "Tigu", kus tuli lugeda, tuua õuest tigu ja seda põhjalikult vaadelda, loendada teo sarved (mis iganes nende korrektne bioloogiline nimi on, see on viiesele liiga kõrge pilotaaž) ja arv kirja panna, kirjutada, kuidas nimetatakse teo liikumisviisi ("ROMAB") ja joonistada üks tigu. Lillebror joonistas kolm. Selgus, et numbrite kirjutamine on meelest ära läinud. Eks me harjutame.

Unistaja kirjutas käekirja harjutamise mõttes lehekülje esimese klassi kirjavihikust*, lahendas kaks matemaatika tekstülesannet ja kaks eesti keele harjutust, mis pärinesid eelmise aasta töövihikutest. Kordamine kulub talle ära.

Jõugu Juht tutvus juhtumisi olemas olnud vana õppekava loodusõpetuse õpikus selgrooliste loomadega ja kirjutas kirjandi/jutukese "Minu suvi".
"Minu suvi oli ilus. Oli soe ja mõnus. Olin peaegu kogu aeg kodus. Ilm oli soe, juuni lõpust saatik. Ma käisin PLL laagris. Seal oli äge. Enne lagrit oli jaanipäev. Jaanipäev oli ilus. Juulis käisime palju ujumas. Juli oli palav, kuni 30'C. Esimesel augustil läksime Saaremaale. Käisime Kuresaare lossis. See on  tore muusjom, see on väga suur. Käisime ka Pärnus vanaisa juures. Suvi on tore."
Jõugu Juhiga peame harjutama kirjalikku eneseväljendust, sest tema rikkalik sõnavara ja lõputu lobisemisvõime paberil esialgu veel ei avaldu ...

Homsest võtame ette alanud õppeaasta materjalid.

_______
*Alanud õppeaasta õpikud-töövihikud saime alles täna koolist kätte.

2 comments:

  1. Oi see muusjom on eriti armas :)
    Mulle nii meeldib see aeg kui väikesed sedasi valesti kirjutavad. Eesti keeles vist nii palju naljakaid vigu ei tule kuna põhiliselt ju ikka kas puudu topelt häälikud või segamini minevad nõrgad ja tugevad sulghäälikud. Inglise keel see eest võimaldab rohkem valesid variante.
    No need vead on naljakad muidugi kuni teatud eani, peale seda ajavad ehk lausa nutma :)
    Tundub, et teie koduõpe algas väga edukalt.

    ReplyDelete
  2. JJ on üheksane ja arvestades tema lugemust võiks märgatavalt paremini kirjutada. Keskendumisvõime on see, millega tuleb veel kõvasti tööd teha.

    Hõiskasin enne õhtut - umbes kella kuue ringis tuli Lillebror õuest suure kisa ja verise suuga sisse. JJ olevat öelnud, et ninjad oskavad hüpata väga kõrgelt, hüppame meie ka ... tuulekoja rinnatiselt, üle poolteise meetri kõrguselt ... Hammas huules, aga külmunud mustikas jahutas ja lohutas. Ohutunne kaob kuidagi ära, kui lapsevanemad käepärast on.

    ReplyDelete