Kuigi järgneval lingil asuv algatus on saanud tõuke ühest konkreetsest seaduseelnõust (ja me ei hakka siinkohal arutama, mis on selles seaduseelnõus õige ja mis vale, see on igaühe isikliku usu küsimus), saab seda laiendada väga paljudele riigipoolsetele otsustele viimaste aastate jooksul. Võimalik, et isegi aastakümne jooksul, ma enam ei mäleta, millal mulle mõni valitsuseliige aus ja lugupidamisevääriline tundus. Ju neid ikka rohkem on olnud kui see riigikogulane, kes päeval pärast tema poja narko- või alkotarbimise avalikuks saamist tagasi astus, aga ma hetkel tõesti ei tea.
Niisiis:
http://kuularahvast.ee/
Algatajaks vägagi lugupidamisevääriline, tark ja igapidi meeldiv inimene Tõnu Lehtsaar.
Ma ei ole kindlasti nõus sellega, kuidas Eestis seadusi vastu võetakse. Puudutagu need siis puuetega inimesi, perekonna mõistet või töö- ja puhkeaega. Ma ei ole nõus JOKK-lahendustega, mille käigus lammutatakse toimivaid süsteeme (koolide ühendamised, korrakaitse jne) ja mille üheks tagajärjeks on inimeste Eestist lahkumine. Ma ei ole nõus sellega, et nii mõnedki meie nii-öelda rahvaesindajad soovitavad nälgijatel leiva asemel kooki süüa. Kahjuks ma ei mäleta täpselt, kes viimati mingi taolise ütlemisega välja tuli, aga viimase nelja-viie kuu jooksul on vähemalt üks selline ütlemine meediast läbi jooksnud küll. Tõenäoliselt rohkem.
Mäletate multifilmi "Nõiamoor on vastu!"? Vaat mina tunnen juba ammu, et ma olen vastu. Ainult et eesti keele õigekirjaõppe ja Lillebrori tänavakingade ootamatu kahanemise - no nagu need lastejalatsid ikka kahanevad, äkki enam ei mahu jalga -, maasikapeenarde rajamise ja porgandi-püreesupi vahel pole tavaliselt aega tunda, et patriotism kipub koduväravast väljaspool otsa saama. Ma täna võtan selle aja ja lähen õmblen paar kikilipsu.
No comments:
Post a Comment