Ma olen väike. Kohe väga väike, arvatavasti kolmeaastane. On sügis ja ilm pilves, aga külm ei ole. Mul on minu väike-olemisest hoolimata ülesanne ja ma olen selle, maailma ja iseendaga väga rahul. Ma tohin minna pesukööki ja tuua sealt pihlamarju, ikka üks kobar korraga, ja seda kobarat vanaema-vanaisa voodil istudes puhastada. Ei tea, kuhu tuli panna kõlbmatud marjad ja kuhu kõlblikud, aga üks neist mahutitest oli valge kõrge servaga emailkauss.
Selles majas on juba 35 aastat midagi muud. Vanaema-vanaisa voodi visati välja 14 aastat tagasi, kui vanaema suri. Eks reformpõhi oligi ära vajunud, aga voodiraami oleks ehk veel saanud päästa ... Valge, kõrge servaga emailkauss on alles. On jälle sügis, aga mõnel pilvisel päeval ei ole külm, ja pihlamarjad vajavad endiselt puhastamist.
Ma lähen segan nüüd pliidi peal potis pihlamoosi.
No comments:
Post a Comment