Monday, March 23, 2015

Armasta väikseid loomi köögis ... ja kuidas mitte arveid maksta

Kuna noorte entomoloogide suureks pettumuseks ei suutnud nad soojade nädalate jooksul õuest leida ühtki piisavalt põnevat röövikut ja nüüd tuli lumi kah maha - võeh -, oli tarvis leida muid lahendusi. Kõik poisid relvastusid purkide, pabertaskurätikute ja kummirõngastega ja hakkasid otsima putukaid ... toast. Ahjupuudega tuleb mitmesugust seltskonda sisse, ju nad koore all ennast peidavad. Puud seisavad köögis pliidi ja ahju vahel soojas ja kuivamas teinekord mitu päeva. Nii on igasugustel elukatel lihtne kööki ja elutuppa laiali sibada. Isegi detsembrikuise suurpuhastuse käigus ei õnnestunud ära koristada ämblikku, kes elab raamaturiiuli taga ja iga kolme päeva tagant nähtavasse kohta võrgu koob. Ka esineb lahtisemate pliidiümbert-põrandaplaatide all "hõbekalakesi" - mis iganes nende pärisnimi on. Regulaarse tolmuimemisega õnnestub nende arvukust küll vähendada, aga lahti pole ma neist veel saanud. Kust nad tulid, seda ei tea keegi.

Putukaotsimise juurde käis vali vingumine teemal "tahaks päris oma looma" ja JJ lubas hakata kilpkonna jaoks raha koguma. Kilpkonna ma luban, see ei tohiks kasse ka segada. Mina jällegi lugesin poistele Leelo Tungla luuletust "Linn pole koera koht" - mis siis, et nad püüdsid putukaid ja ämblikulaadseid nende endi, mitte koera-asendajatena.

Siis pakuti kõrvitsasuppi, aga supisöömise järel sai idüll otsa.

Ühes arvutis üritasin mina maksta paari hilja peale jäänud arvet, teises mängis tuvastama hulk lapsi mingit piiksuvat mängu. Mees oli põgenenud magamistuppa pikutama. Vanaema helistas, tahtis JJ-ga rääkida. Internetipank keeldus koostööst. Piiksumäng ja valjuhäälne seletamine kestis edasi. "Lapsed, olge palun tasem!" Internetipank keeldus koostööst teist korda, teisel moel. Ikka taustal vali vestlus. "Vaiksemalt, palun!" Kolmandal korral ... endiselt ei toiminud, lapsed lärmasid. Siis ma tegin Häält.

Mees tuli teisest toast vaatama, mis toimub. Sisselogimine õnnestus. Kümme minutit hiljem rikkus täielikku vaikust Lillebrori tasane sosin. Tund aega hiljem on kõik kolm sama reipad ja lärmakad nagu tavaliselt, aga tundub, et on leidnud kinnitust ühe õppejõu väide, et torumeestega suhelda, arstiaegu määrata ja muid koduasju ajada on kõige parem töö juurest - ja kodus olles jällegi saab edukalt ajada tööasju. Teine mõnus asjaajamise-aeg kodus on muidugi siis, kui lapsed magavad, aga viimasel ajal nad enam eriti ei maga ka.

Hirmus.

2 comments:

  1. See "hõbekalakene" on minu teada majasoomukas. Vt http://www.eestiloodus.ee/artikkel1951_1938.html

    ReplyDelete
  2. Aitäh. Väga huvitav artikkel. Niiskust meil nende lemmikpaigas küll olla ei tohiks, aga pragusid, kuhu pugeda, on meie majas muidugi massiliselt. Eks ma jätkan pragude tühjaksimemist, poisid juba kurtsid, et otsas on. :)

    ReplyDelete