Kuidas meil sünnipäevi peetakse

Lühidalt: vaikselt.

Pikemalt. Me oleme mitte-laulev ja mitte-loopiv perekond, nii et kellegi üleslaulmist meil ei tehta. Tavaliselt ärkab sünnipäevalaps ise suurest ärevusest varem kui lapsevanemad ja vennad, ja saab siis harjutada kannatlikkust. Tuleb hästi välja. Lõpuks venivad lapsevanemad voodist välja ja kulgevad koos paari õhupalliga lastetuppa päevakangelast tervitama. Lastetoas rohkem ei toimugi.

Siis pakutakse köögis laua peal kinki ja kooki. Kingitusi on alati kolm, neist üks mingisugune raamat, enamasti natuke asjalikumat sorti, näiteks "Õpilase entsüklopeedia" või "Pildiraamat loomade rekorditest". Jõugu Juht palus küll sel aastal juturaamatut ja sai kah. Üks kingitus on mitu aastat olnud kõigil poistel mingisugune Lego, sest need on kõigi lemmikmänguasjad. JJ enam Legokarpi ei taha, tema küsis kitarri. Seda me veel otsime. Kook on tavaliselt sünnipäevalapse soovide järgi valitud. Unistaja tahab šokolaadikooki, Jõugu Juht punaste sõstardega vahukoorekooki ja Lillebror kõrvitsa-kookoskooki kummikarudega.

Ülejäänud päev kulgeb uue Lego kokkupanemise tähe all. Kui kõik poisid väiksemad olid, käisime sünnipäeva puhul kusagil põnevas kohas - loomaaias või teatris või mänguasjamuuseumis või põllumajandusnäitusel -, aga see komme vajus kuidagi ära. Nüüd tundub, et kümnenda sünnipäeva puhul tuleb reisile minna. JJ sünnipäeva veetsime esimest korda lennates (noh, poisid küll) ja ripptrammiga sõites, Unistaja kümnendat sünnipäeva võiksime tähistada Legolandis ja kui Lillebror ja Unistaja ka Harry Potteri fännideks hakkavad, siis ilmselt oleks asjakohane Lillebrori kümnendaks sünnipäevaks Londonisse lennata ja võlumaailmas ära käia.

Pidu peame siis, kui parimatele sõpradele sobib. Ikka kodus, meile mängutoad ei meeldi. Eriti jube on, kui samas mängutoas toimub veel mitu sünnipäeva - mis sõpradega tähistamine see on! Pealegi tuleb Lillebroril silma peal hoida, et ta liigselt ei rahmeldaks. Mis siis, et kardioloogi kulmud on igal aastal aina vähem kortsus ja on lootust, et operatsiooni ei olegi vaja, terveks pole seda väikest südant veel tunnistatud.

Alates seitsmendast sünnipäevast peame teemapidu. Meil on tegutsenud rüütlid, indiaanlased, "Sõrmuste isanda" tegelased ja gallialased. Eelmisel aastal jätsime seoses kurbade sündmustega JJ sünnipäevaks teema tegemata ja sel aastal noormees ei soovinudki. Eks see kostümeerimise-iga ongi lühikesevõitu.

Kui laupäeva mööda saab, on meiepere sünnipäeva-poolaasta selleks korraks läbi ja lapsevanematel kuni augustini kingitustest ja peokorraldamise-kohustustest vabadus. Mina lubasin küll enda sünnipäeva sel aastal mitte-volbripeona pidada (lootuses, et siis õitsevad juba kannikesed, aga sääski veel pole), aga täiskasvanute sünnipäevadega on ikka oluliselt lihtsam - tuleb lihtsalt sõbrad kutsuda ja süüa teha.