Esimest korda elus lubasin lastel vaadata Käsna-Kalle multikaid, sest ei jaksanud midagi paremat välja pakkuda.
Samuti esimest korda elus ootasin, millal kaheksa-aastane laps koju tuleb ja meile ahjupuid toob. Kõik muud pereliikmed olid nimelt korralikult gripis, Unistaja oli ainuke, kes ainult natuke köhis. Tol ootamise-päeval oli Mees (palavik, seljavalu, kurguvalu) tablettide toel Unistajaga juba hommikul allergoloogi juurde läinud - need ajad lepitakse mitu kuud enne kokku -, aga küttepuud olid toast otsas ...
Unistaja tõigi mitu päeva tublisti meile puid, Jumal tänatud sooja talve eest.
Me saime kah üht-teist.
Unistaja sai Lillebrori mahitusel otsaette Muhu.
Lillebror sai jällegi kirikus pastori noorimalt tütrelt musi. Pastoriproua lubas tütrega muside teemal vestelda. Mind see musitamine isegi ei häirinud, sest Lillebroril on väga ebarealistlikud ootused ühe pühapäevakooli õpetaja suhtes, ta pidavat igal nädalal pärast poisterühma tundi väikeste rühma imbuma ja oma teismelist südamedaami tunniandmisel tüütama. Pastoritütar on ikkagi eakaaslane.
Jõugu Juht on saanud selgeks mitme inglise keele sõna häälduse. Hästi põnev on jälgida, kuidas talle alguses raskusi valmistanud sõnad muutuvad aina kergemaks. Ise ta küll vingub ja viriseb, et ei oska, aga tegelikult on JJ keeleandekas laps ja seda tuleb ära kasutada.
Mees sai tulumaksu tagasi ja sellega kohe küttepuuvõla ära maksta.
Mina sain Hispaania-teemalise kokaraamatu, mis kaalub rohkem kui ükski muu omataoline - Koolibri poes oli korralik allahindlus.
Kuni Mees Vanaisa autot üle vaadata lasi ja pesi (oli selline kaks-ühes teenus), käisin mina mänguasjapoes. Kõndisin jupp aega ümber kuhja selliseid elukaid ja uurisin, kas need on nali või päriselt ka keegi on need lastele mängimiseks tootnud. Uhhh, ja mina mõtlesin, et Furby on jaburuse tipp.
Lõpuks üks pilt:
No comments:
Post a Comment