CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Saturday, May 30, 2015

Koduõppeaasta kogemused

Üheksa kuud ametlikku koduõpet on läbi. Lapsed õppisid midagi, vanemad ka.

Juhul kui me koduõppega jätkame, tahaksin meeles pidada järgnevat:
  • igasugused töölehed ja muu pudipadi tuleks algusest peale alles hoida, kiirköitjas või mingis karbis - igatahes nii, et oleks võimalik pärast ettenäitamise jaoks kiiresti üles leida.
  • vastamisi tuleks hakata õpetajatega kokku leppima umbes poolteist kuud enne vastamisperioodi lõppu. Siis on võimalik vastamisi mõistlikult hajutada, koduõppelaps saab niiehknii mingeid asju õppida periooditi.
  • õpetavad lapsevanemad peaksid koolist antud õppekirjanduse kohe sügisel läbi vaatama ja tegema mingi plaani moodi asja. Ühtlasi - nagu Unistaja matemaatika tööraamatuga selgus - tuleb kontrollida materjalide vastavust õppekavaga. 
  • mingit oskusainet toetavat huviringi on vaja. Kunstiga saame ilmselt kodus ise hakkama, muusikaga ei tea veel (sõltub Mehe klaveriotsingute tulemustest), sport tuleks mingi trenni kujul organiseerida.
  • klassiüritused või mitte klassiüritused, see on huvitav küsimus. Mina olen esialgu kooli ja klassiga isiklikumate suhete loomise vastu, mitmel põhjusel.
  • natuke rohkem kui aasta kestnud kommet vähemalt kord kuus mingil põneval üritusel/põnevas kohas käia tuleb jätkata. 
  • ühtlasi on vaja ette võtta õppekava toetavaid käike, peamiselt loodusõpetuse ja koduloo teemal.
  • igasugused reisimised on head, ka neid saab koduõppimiseks ära kasutada. 
  • kontakt teiste koduõppeperedega on tore, aga sarnane maailmavaade on vajalik. Otsime jätkuvalt kristlikke koduõppeperesid, kes ei oleks sajaprotsendiliselt waldorfimeelsed (lehvitus Hiiumaale!).
  • me oleme paljude meelest veidrad. Tuleb harjuda, nii meil kui neil.
Igal juhul on koduõpe meile head teinud. Koduõppelaps saab tegutseda omas tempos, tal jääb ära suur hulk "vahtu" ja vigade kohta saab ta tagasisidet kohe. Koduõppevanem ei pea kell kaheksa õhtul tormama poodi mingit õppevahendit otsima ega muretsema sellepärast, kas lapse viimased tervete põlvedega püksid kuivavad homseks koolipäevaks ära või mitte (meie poiste pükstel on kombeks ära laguneda grupiviisiliselt, ikka kaks-kolm paari samal nädalal).

Mis saab sügisel, ei tea. Tegelikult me ei tea järgmise nädalavahetusegi plaane, rääkimata siis sellest, mis kolme kuu pärast juhtub. Esialgu jätkame suvise koduõppega ehk kõik kolm loevad emmele midagi ette, mängivad vahetevahel arendavaid arvutimänge, peame aialinnupäevikut ja tegeleme üldse loodusõpetuse ja kehalise kasvatusega keskmisest rohkem.

0 comments:

Post a Comment