CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, May 31, 2015

Ootamatult on meile saabunud suvi

Või peaaegu. Eelmisel esmaspäeval ostis Mees poest kolm veepüstolit, siis peab ju suvi tulema? Lapsed said mitu päeva olla igatsetud suvemundris ja pärast riiete revideerimist (väikseksjäänud mujale, katkised kaltsukotti, kastist/venna sahtlist midagi juurde) ei mahtunud Lillebrori sahtlisse ära ei T-särgid ega lühikesed püksid. Mis teha, kui lapsel on kaks peaaegu ühesuurust vanemat venda, kellelt asju pärida!

Mina igatahes soovin, et meil oleks üks majahaldjas, kes muru niidaks. JJ sai küll niidukijuhtimisõiguse tasasel pinnal, aga majatagune ala paraku pole põrmugi tasane, korraga tuleb jälgida põõsaid ja mutimullahinnikuid ja paari suurt, väljakaevamatut kivi ja niiduki juhet ... eriti juhet. Muruniitmise vahele jõudsin siiski päris mitmed muud tööd ka ära teha, ainult kõrvitsad ootavad veel istutamist.

Ametliku kooliga on selleks õppeaastaks ühel pool ja meil on sellest hea meel. Mis edasi saab, seda näeme.

Pühapäevakooliga on ka ühel pool, aga selle lõpetamine läks meie jaoks nässu - kogesime täna kirikuteel tõelist sporditerrorit jalgratturite poolt. 45-minutise ootamise järel oli noorukese politseiniku juurde kogunenud kenake kamp pahuraid kodanikke, kes jäämas maha bussist, kes kiirustamas tsirkusse, meie olime kirikusse lootusetult hiljaks jäänud. Siis tuli meiekandi konstaabel ja ütles, et läheb vilkuritega ees, meie, liinibuss, see, see, too ja need autod sealt tulgu ilusti rahulikult järele. Tõepoolest, miks ei võiks vähemalt suuremate ajalehtede uudistes esikohal vilkuda igasuguste rallide ja maratonide rajad? Eriti kui neid igal aastal muudetakse ja maratonid toimuvad pühapäeval kirikussemineku ajal? URRRR!

Vähemalt said lapsed osaleda kirikuhoovis toimunud aardejahil ja kuskil toas läbiviidud koogisöömisel, tunnistused andis ppk õpetaja pärast nurga taga kätte.

Pärast kirikut saime lõunalekutse hästi kenade inimeste juurde. Ilus oli. Lapsed käisid vahepeal - kuna tolle maja noorim poeg on ka juba umbes täisealine ja õppis parajasti eksamiks - üle tee pastoraadis eakohasemas seltskonnas.

Hästi kenade inimeste keskmine poeg võttis üleeile naise ja ühtede sõprade väikevend*, kes pulmafotograafina leiba teenib, postitas esimese pulmapidi FB-sse. Hästi armas on näha noori õnnelikke inimesi, lausa kadedaks teeb - sest kuigi elukestva abielu vastu - tuttava lohuga padi, samal hetkel vastamisi helistamised, usaldus - ei saa miski, on värske armumise puhas ja pilvedelhõljuv õnn kordumatu ja tagasitulematu.

Suve saabumist märgib ka õhus hõljuv õietolm. Atsih!

_______
*kui meie kõik olime varastes kahekümnendates ja ma alles kirikunoortega suhtlema hakkasin, sain lutsumaja väikevenna olemasolust teada nii, et ema ei lubanud teda ujuma, tatine olevat (ütles vanem vend, JJ nimekaim) - nii et üheksakümne üheksanda aasta soojal suvel oli ta ilmselt ikka veel päris lapsuke. Kui meie pastor kuulub juba "nende vanemate inimeste" hulka, siis ilmselt kuulun sinna kohe varsti mina ka. Tt 2:3-5. Sobib.

0 comments:

Post a Comment