CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Wednesday, May 20, 2015

Tobe lugu

Õppeaasta esimese veerandi viimasel päeval, tunnike enne sügisvaheajale minekut saabusid minu juurde närvis tüdrukud kuuendast klassist: Tõnn ja Pets (nimed muudetud privaatsuse huvides, püüdsin siiski säilitada midagi iseloomulikku) olevat läinud rõivistus kaklema. Kakluse teemaks oli arvutimäng "Growtopia". Nimelt olla Pets Tõnni nutitelefoni abil oma kontol käinud, aga Tõnni telefon salvestanud parooli (või midagi sellist). Igatahes oli Tõnn kavalmees kohe kõik Petsi varandused (ärge küsige, ma ei tea!) oma kontole kantinud ja Petsi hädaldamise peale vastas: "No mis siis, see on ju kõigest mäng!"

Pragatud sai Pets - mis ta siis näpib võõrast telefoni! - ja Tõnn. Tõnn rohkem. Pragasin identiteedivarguse ja aususe teemal. Tõnn puhises, aga asus varandusi nende õigusjärgsele omanikule tagastama. Muidugi, Pets oli Tõnnis mitu numbrit suurem ka.

Meie lastel väga põhimõtteliselt nutitelefone ei ole. Ma ei tea mitte ühtegi põhjust, miks peaks. Ma ei tea ka mitte ühtegi head asja, mis sellest sündida võiks. Ahvatlus on muidugi suur. Nii on juhtunud, et katsetatakse sõbra või tuttava telefonis mängimist. Ja nii juhtus, et huviringikaaslane või muidumees - ilmselt mitte Jõugu Juhiga samast ringist, sest on liiga noor, vist Unistaja endisest paralleelist - J. tegi JJ-ga täpselt sama, mida Tõnn Petsiga.

JJ oli õnnetu ja pahane. J. ütelnud arupärimise peale, kui poisid jälle kokku said, et tema ei kavatsegi midagi tagasi anda, JJ ei saa talle midagi teha, bähähää! JJ teadis, et J. ja (vist) üks M. vanemast klassist olid kellelegi kolmandale poisile ka nii teinud.

Sügasin kukalt. Seal huviringis ei ole ju mina proua psühholoog, kes läheb ja klaarib, kui vaja. Tegelikult olen ma päris kuri, minu tibupojakesele ju tehti liiga!

Kirjutasin sealtkooli Väga Hinnatud sotsiaalpedagoogile. Jätsin nimed esialgu välja, palusin, et õpetajad veel enne suve lastele mainiksid, et identiteedivargus on vale tegu ka arvutimängudes ja kellelegi käkikeeramine on lihtsalt alatu. Nii umbes kümne päeva jooksul pole tulnud mitte vähimatki vastust. Elementaarne viisakus oleks vastata, et ahah, võtame arvesse, eks ole? Kui sel sotsiaalpedagoogil just pea otsast ära ei ole. Kui see sotsiaalpedagoog seal koolis üldse töötab ... Kes teab, mõned koolid on oma veebilehtede uuendamisega üsna pikaldased.

Igatahes on inetusest möödas rohkem kui nädal, aga J. arvab siiani, et ta on puhas poiss. Kuidagi nagu ei sobi ka minna võõrast last paika panema. Eriti kuna minu kanamamma-tundeid arvestades kogeks J. minu poolt midagi märkimisväärselt koledat ja ilmselt ka mõnevõrra seadusevastast.

Noh, ma igatahes tean, mis mõne minu lapsega juhtuks, kui selline alatus välja tuleks. Või tegelikult ei tea ka, ei kujuta ettegi, et mõni meie laps niimoodi pahatahtlik oleks. Mitmenädalane arvutikeeld on küberkiusamise eest kõige leebem karistus, arvan ma.

Asjale lisab vürtsi, et natuke arutlemist JJ-ga ja mõningane detektiivitöö andsid tulemuseks, et ma ilmselt olen J. ja RA (vanem õde, oli JJ klassiõde) emast lehest lugenud. On võimalik, et see daam tegeleb aktiivselt õigluse hoidmisega siinpoolses maailma otsas. Nojah, kingsepa lastel ei pidavat kah kingi olema. Muidugi on võimalik, et J. ja RA kuuluvad hoopis kellegi teise lapsevanema juurde, aga nojah ... liiga palju asju klapib, tuntud daami laste vanused ja nii edasi.

Kolleeg õpetas mulle hiljuti huvitava saksakeelse sõna: "fremdschämen", mis pidavat olema piinlikkus teise inimese piinlike tegude pärast. Mul on J. ja RA vanemate pärast piinlik, et neil nii halvasti kasvatatud inetult käituv poeg on ...


***
JJ häda on pisikesest peale olnud, et ta on ülisotsiaalne ja kõigiga kohe valmis parimaks sõbraks hakkama. Viimasel ajal oleme seoses ülaltoodu ja muudegi sündmustega päris põhjalikult sõbra-teemat lahanud ja kuigi JJ paistab mõnikord pidavat minu väiteid, et päris igaühega ei saagi sõber olla ja mõned varasemad "sõbrad" ilmselt päris õiged sõbrad pole olnudki, isiklikuks kiusamiseks, on lootust, et ta hakkab omandama elutervet ettevaatlikkust, jäädes samal ajal uutele tutvustele avatuks.

Minu kui kanamamma jaoks on see üsna lapsik olukord hirmutav - mis siis, kui JJ lahket loomust hakatakse edaspidigi ära kasutama? Ta on märkimisväärselt leplik laps, Esimene Õpetaja ütles, et olevat olnud (vähemalt esimese klassi ajal) ainus poiss klassis, kes ilmaski tüli ei nori ...

"Growtopia" kohta arvas JJ, et ta enam ei hakkagi seda mängima, "Oblivion" on palju põnevam.  Samas vestles ta pühapäeval pastori vanima tütrega kollegiaalselt just nimelt "Growtopiast", kes teab, äkki alustab siiski uuesti. Saab ju uue nime all tegutsema asuda, kui soovi on, nüüd on juba kogemust ka.

4 comments:

karina said...

Mitte päris teemasse, aga seostus. Meie kohalikus koolis keelati viimasel veerandil algklassis nutitelefoniga mängimine koolipäeva jooksul ära, sest virtuaaltülid olevat muutunud reaaltülideks ning tulnud kella helisedes koridorist klassidesse kaasa. Algul olevat lapsed nõutud olnud, mis vabanenud ajaga peale hakata, aga mõne aja pärast olevat hakatud koridoris jälle erinevaid mänge mängima ja jooksma. Selline elupilt aastast 2015.

Identiteedivargus ON tõsine asi igal juhul, ka laste ja mängu puhul.

reet said...

Jah, J. olevat JJ sõnul kiitnud, et talle väga meeldib teiste laste varandust ära pätsata. Mul on J. vanematest kahju.

"Oma" töökoolis olen juba mitu aastat püüdnud saavutada koolipäeva jooksul nutitelefonidega mängimise keeldu. Kuna jooksmine on niiehknii keelatud, siis õpetajaid see eriti ei sega, kui lapsed istuvad reas nagu linnukesed õrrel, on vähemalt paigal. Ometi oli kunagi aeg, mil viienda klassi poisid vahetunnis kambakesi kellegi jõukama iipodist muusikat kuulasid ja pundis räppisid ... ikkagi suhtlemine. Virtuaaltülide reaaltülideks muutumine pärineb ka juba nutitelefonide-eelsest ajast, aga siis põhjustas probleemi eelmisel õhtul koduarvuti taga toimunu.

karina said...

Antud olukorras oligi jooksmine õpetajate meelest pigem aktsepteeritav tegevus. Enamasti mängitakse veel ka rahvastepalli, nt pikapäevarühma ajal - sokkis ja õpetaja kohtunikuks ja sandaalidest moodustatud piirjoontega :)

Pikajuukseline Ema said...

Minu meelest on sarnane teema ka Perekooli foorumi korravalvuri-rubriigist korduvalt läbi jooksnud, küll arvutimängude, küll telefonimängude teemal. Aga see, et koolipsühh ei vasta, sellest on kahju. Samas kool hakkab läbi saama ja küllap ta püüab seal igasugu asju enne seda ära klaarida, aga kui sellised nö. väiksemad asjad jäävad läbi arutamata, siis see lastes ju kinnistub, et nii võibki teha. midagi ju ei juhtu!
Mina lapsevanemana tahaksin siiski teada, kui minu laps selliseid asju korda saadaks. PRAEGU saab ju veel asju arutada, aastaid hiljem on alles hilja.

Aga jah, meil koolis on üks lühike vahetund algklassides selline, kus on lubatud telefonid välja võtta. Suuremates klassides see paraku enam ei kehti, sõltuvus on niivõrd suur.

Post a Comment