CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Thursday, June 4, 2015

Mida teha koolivaheajaga?

Aasta tagasi kirjutasin ma üles niisuguse asja (ei avaldanud, ma kirjutan palju "sahtlisse" ka):

Suvevaheaja esimese täisnädala esimese päeva jooksul jõuab üks üheksa-aastane poiss:
hommikusöögiks krõbinaid süüa;
paljajalu õues ristikumuru peal käia;
koduõppida ja mitte aru saada ülesandest, mitu ööpäeva roomab 20 meetrit kolm tigu, kui ühel teol läheb selleks üks ööpäev? (me peame just sellist ümber nurga mõtlemist hoolega harjutama, sest hiljemalt viiendas klassis hakkab seda hästi palju vaja minema ja kui selleks ajaks ei oska ... ui see on kole);
röövikuid otsida;
garaažis autoparandamist mängida;
jalgu jääda;
põlve katki kukkuda, iseseisvalt ära plaasterdada ja rullist ühe tagavaraplaastri ka laua peale valmis võtta;
vennaga malet mängida;
jalgu jääda;
salaja arvutise minna;
pahandada saada;
rabeleda;
lõunaks praetud riisi süüa;
"Harry Potteri" kolmanda osa lõpuni lugeda;
Legodest ehitada;
poolteist tundi vendadega peitust mängida, pugedes selle käigus kõikvõimalikesse kappidesse;
sibulasupi peale bääh teha, aga etteantu ikkagi ilusti ära süüa;
rabarberikooki süüa;
kassiga mängida;
telekat vaadata;
unejuttu kuulata;
sellesama "Harry Potteri" kolmandat filmi vaadata (hommikune kommentaar: "Nii äge oli!");
filmivaatamise tõttu peaaegu südaööni üleval olla.

Hambad ja jalad jäid pesemata, aga peaaegu terve suvevaheaeg on veel ees. (ma ei usu, et üks hambapesuta päev kolme kuu jooksul midagi märgatavalt muudaks)

Jõugu Juht on praegu selles õndsas vanuses, kus laps saab suurema osa asjadega iseseisvalt hakkama, eriti ei virise ja on samal ajal tohutult leidlik. Nagu Olle Lõunatalust, Charlie šokolaadivabriku kõrvalt, Almanzo Wilder (kes üheksa-aastaselt veel aimatagi ei osanud, et ta kord abiellub naisega, kes ta lapsepõlve maailmakuulsaks kirjutab - Laura Ingalls Wilder, noh), Fredi vanavanemate juurest maalt, kriipspoiss Pinn Kukeleegua linnast ja noh näiteks väike Gerald Durrell Korfu saarelt. Ta jõuab kõike ja kõikjale, topib oma nina igale poole ja - loodetavasti - tuleb enamikust seiklustest üsna ohutult välja. Poiss nagu poiss peaks olema, mulle tundub. 
 
 
Eile lugesin FB-st, et üks tuttav otsib oma nooremas teismeeas lastele kindlasti suveks tööd (lapsed elavad maal, neil on samamoodi mini-talupidamine nagu meil). Ja mõni päev tagasi ohkas sõber Ritsik, et tema suurte ja asjalike lastega tundub pikk suvevaheaeg lõputu ja hirmutav, kui lastel mingeid plaane ei ole - või umbes nii. Võib-olla minu arusaamad muutuvad, kui lapsed suuremaks saavad, aga praegu ma küll aru ei saa, miks peaks laps suvevaheajal tööl käima või mismoodi teismelistega suvevaheaeg paanikat tekitab. Oota, ma seletan.

Mina ei mäleta, et suvevaheaeg oleks tähendanud mingit mõttetut tegevusetust või igavlemist. Võib-olla ma olingi sedasorti laps, kes üksi hästi hakkama saab, ei osanud tol ajal endast selle nurga alt mõelda. Suvi oli vabaduse aeg, mil mind eriti lugemise juures ei segatud. Ühtlasi ka aiatööde aeg, ujumise aeg ja kui vedas, siis perega kuhugi sõitmise aeg. Meie perel mingit peedipõllu-kommet polnud, lillekasvatus oli. Et vanaema ja ema abistamine lillede müümisel (pakendasin iirisejuurikaid ja tegin lõikelilledest kimpe) oleks töö olnud, sain alles aastaid hiljem aru. Lapsena oli see lihtsalt üks asi, mida ma pidin tegema. Konti ei murdnud. Raha ka ei saanud, aga ma ei tulnud selle pealegi, et mul peaks "omateenitud raha" olema. Muide, sellest fenomenist ei saa ma siiamaani aru, raha on raha, tuleb, läheb, ülearu pole kunagi, ükskõik, kas rabasin tema saamiseks ise või võitsin loosiga. Laagritesse mind ei saadetud. Tolleaegsed laagrid olid ka muidugi igipikad, aga ma ei osanud tahtagi. Pealegi kõlasid laagrikirjeldused võikalt - hommikune äratus, rivistus, võimlemine, kohustuslikud sportmängud, dressipüksid ... Öäk. Suvi oli ... suvi. Mingil hetkel tellis ema mitukümmend kilo maasikaid, mida tuli puhastada. Siis korjasin üsna vabatahtlikult tühjaks seitse sõstrapõõsast ja kolm kirsipuud. Kurke pidin purki panema, sest mul olid pere peale kõige väiksemad käed. Õunamahl, seened. Siis oli suvi läbi.
 
Ma ei tea tõesti, mida tahavad minu lapsed oma suvedega peale hakata, kui nad vanemaks saavad. JJ küll ootab hirmsasti, et saaks juba tööle minna ja raha teenida, sest tema asjade-omamise soov on üsna täidetamatu. Äkki see läheb kunagi üle, olen juba näinud, kuidas JJ kogub mingi asja jaoks vajaliku summa kokku ja siis otsustab ümber -, sest varem nii hädavajalikuna tundunud Lego või muu vidin ei tundugi enam elutähtis. Ega ma teda veel mõned aastad kuskile tööle ei lasekski, noor veel. Tööl käia ja raha teenida jõuab alati, lapseea vabadus avastada, uurida, puu otsa ronida ja jalgrattalt kukkuda on palju rohkem väärt. Koduõppimine jah jätkub meil selles mõttes suvel ka, et omandatud oskused kolme kuuga kuhugi ei kaoks - vabatahtlikult võtavad need noormehed raamatu kätte päris harva, eriti kui ilm on ilus ja õues kõik sumiseb. Aga ärevus ... Ma ei tea. Ei oska nagu veel muretseda, et lapsed suvega midagi mõistlikku peale ei hakka. Ehk on oma osa meie ekraanipiirangul, poisid ei tule selle pealegi, et keset päeva võiks telerit vaadata või hommikupoole arvutisse küsida. 

Igatahes veedeti ametliku suvevaheaja esimene päev sel aastal peamiselt õues  - rattaga sõites, puid kuuri vedades ja muru niites (JJ). Ka teisel päeval on noormehed juba kell 9.26 kuskil aia peal. Võib-olla on tegu ealiste iseärasustega ja paari aasta pärast muretsen ka mina, misasja need lapsed suvega ometi peale hakkavad. Võib-olla. Aga seni tarvitame ilusat ilma sihipäraselt.

2 comments:

Anonymous said...

"mitu ööpäeva roomab 20 meetrit kolm tigu, kui ühel teol läheb selleks üks ööpäev" - kas need kolm tigu alustavad roomamist korraga ühelt joonelt või on tegu n-ö teateroomamisega ja teine alustab sealt, kus esimene ära väsis ja öömajale jäi?

reet said...

Küsimus on asjakohane, aga kahjuks jään vastuse võlgu. Minu mäletamist mööda pidi teod alustama korraga, igatahes kippus laps seda lahendama nii, nagu nelja mehe vs kaheksa mehe müüriladumise-ülesannet (teate ju, kui neli meest saab müüri valmis kuue päevaga, mitu päeva läheb kaheksal mehel?) ja see oli vale lähenemine, sest tuli mõelda tigude, mitte arvude peale. JJ lahendas veel mõne kuu eest selliseid ülesandeid lihtsalt olemasolevate arvudega tehteid tehes, mitte ülesande sisu peale mõeldes, me viimasel ajal ei ole eriti proovinud. Peaks proovima.

Post a Comment