Kaks nädalat tagasi sain matsliku sõnastusega sõnumi inkassofirmalt. Tänaseks on sealt tulnud veel üks labane sõnum ja kaks tigedat kirja. Kõigepealt helistas ja pahandas Mees. Jama lubati lõpetada. Siis helistasin mina ja olin kohe algusest peale Väga Kuri. Jama lubati lõpetada. Täna ... olen väga harva telefonis võõra inimese vastu nii vastik olnud. Mis mõttes pommitatakse sõnumite ja kirjadega inimest, kellesse asi üldse ei puutu!
Daam telefoni otsas selgitas mulle rahulikus valsitaktis - au ja kiitus talle -, et neil on mitu dubleerivat süsteemi, eelmised helistamised on võtnud minu seose maksmata arvega maha osadest süsteemidest, aga nüüd tema võtab kõikjalt, et meid rahule jäetaks ...
Aga enne seda esitas ta mulle mitu jahmatavat küsimust. Pärast minu lauset: "See maksmata arve ei ole minu ega minu perega kindlasti seotud," nõudis ta minult arvel oleva nime kohta käivat isikukoodi. Möh? On muidugi võimalik, et arve peal oli ka kuskil kood, ma ei lugenud nii põhjalikult. Midagi taolist oli veel, aga siis tuli pirn. "Teate, see arve käib lapse kohta. Mõelge järele ... kas te olete kindel, et ühegi teie lapse nimi ei ole Hmm Hmmhmmhmm?"
Ma olen valmis uskuma, et mõni ema ei tea oma laste täpseid nimesid. Kirjaoskamatus ja puha, Pinponshe ja nii edasi. Mul on tuttav, kes olevat oma isikliku nime eksamiärevuses ära unustanud. Juhtub. Aga need juhtumid ei ole siiski piisavalt sagedased, et nende võimalust saaks eeldada!
Meenub üks aastatetagune kirikuüritus, kus keegi memmeke püüdis mulle kangekaelselt selgeks teha, et mul on lapsed. Meil ei olnud siis veel ühtegi last, aga memmeke ei uskunud ja jäigi lõpuks pahuralt istuma, vist arvates, et ma teen temaga rumalat nalja. Ma ei tea, laste olemasolu peaks inimene siiski märkama?
Inimloomaaed on ikka põnev ja rikkalik.
No comments:
Post a Comment