CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, July 12, 2015

Külm on

Tegelikult istun ma hetkel köetud pliidi kõrval, siin ei ole külm. Lillebror käis just õues, kandis saapaid, salli ja kindaid. Eestipärane juuli, mis teha.

Ega me peale ilma üle ohkimise sel nädalal palju teinud ei ole.

Korjasin metsast esimese kilo kukeseeni ja kruusitäie metsmaasikaid. Ärgitan Meest, et tuleks kuskile tundmatumasse metsapiirkonda maasikaluuresse minna. Ma üksi ei julge, kõndimine pole valikutes, sest vahemaad on pikad ja metsas on karusid, aga kitsastel metsaveoteedel manööverdamine ei ole just minu tugevaim külg. Täna oleks tahtnud minna, Mees oli peaaegu nõus, aga taevas oli pärast kirikust kojujõudmist sinine nagu potipõhi ja märjaks saada võime kodus ka, tõepoolest.

Õpime tasapisi oma klaverit tundma. Üks tuttav soovitas klaveriõpetajat, aga selle tunnihind on iiiiiik - nagu ilmselt kõigi eraõpetajate puhul. Poest leitud "Klahvpillimängija Piibel" ei tundunud piisav. Klaveriasjanduse espetsialistid, kas oskate soovitada mingit lihtsamat nootide komplekti, millega võiks harjutada laps ja lapsevanem? Eesmärk ei ole ju, et keegi perekonnast pianistiks saaks, vaid et õhinapõhiselt saavutada ütleme, jõulude jms sündmuste puhul paari kohase meloodia mängimise oskus. Vanaema kapis leiduvad "Laulge kaasa" vihud mulle ei sümpatiseeri, tahaks mingit lihtsat klassikat ja kirikumuusikat. Pruuni laulikud oleks vaja ja mis värvi see noortekate oma oli, roheline? Taize laule ma mängin küll, aga neid ei tunne lapsed ära.

Lastega on nii, et natuke aega saavad nad omavahel hakkama, siis on kriuks ja kräun. Kuna lubatud perereisi ettevõtmine viibib ilmalistel põhjustel ja Kuurortlinna Vanaisa juurde pole ka mõtet sõita, kui rannailma pole, kaks suve tagasi käisime kõik juba põrgud ja maalinnad ja muulid läbi, sest kolm erinevat ilmaportaalid ennustasid üksmeelselt valesti kuuma ilma ja sooja merd ... ja JJ mäletab väga hästi, kus ta käinud on, peab olema väga põnev koht, et ta teistkordse minekuga lepiks ... siis on nad natuke nõutud ega tea, mida oodata. On nagu midagi oodata küll, aga millal see juhtub? Umbes nagu pikemal autoreisil, kui vahemaadest ja kellast aimugi pole - millal me ükskord kohale jõuame?

Mina olen veetnud viimased päevad peamiselt pead- ja käsipidi vaarikates. Küll on ilus, kui on rohitud ja kohati lausa värske oksamultš maas. Vaarikad kasvavad otse suure sireliheki otsa juures, aga hekk ise pärineb Ajast Enne Meie Aega. Me täpselt ei tea, aga selle okste sammaldumus ja kohatine pehkimus meenutab neid müstilis-põnevaid pilte Briti saarte metsadest, heki alla jällegi oli mitme ÜKT tunni jagu vanametalli viidud. Arvatavasti paigutati vanametall sinna neil aastatel, mil siin majas enam ühtegi pioneeri ei olnud, aga prügiveo ideest polnud inimesed veel kuulnud. Muide, üks endine pioneer - metsaülema poeg ju pidi pioneer olema, seisus kohustas? - kergitas seda maja meile müües prügiveo-küsimuse peale kulmud juustepiirini ja ütles, et siin põletatakse prügi ära või kaevatakse maa sisse. Noh, meie kaevame siis nüüd juba ligi 14 aastat muudkui välja ... Järgmine suurem töö saab olema mitte sirelihekis ragistamine, kuigi see on hirmus ahvatlev, vaid uued maasikapeenrad. Arvutasin ükspäev, et meie pere vajaduste katmiseks oleks vaja 500 taime või umbes nii, meil on 160. Need teevad taas hirmus usinasti poegi, nii et loodetavasti saan ma varsti oma soovitud optimumarvu täis.

11 comments:

Catharina said...

Klaveri teema - alati aitab juutuub. :)

Näiteks https://www.youtube.com/watch?v=RZIy9UdWi7E

Teite maasikad on meil muide usinasti kasvama läinud ja kannavad ka, vähemalt valgeid marju, aga kõige kuumemal-päikselisemal ajal olime me ära ja sellal tegid linnud puhta töö...kas teil on võrk peal? Või jätkub 160 taime puhul nii linnukestele kui ka lastele?

reet said...

Jah, meil on võrk. Meil on kassid ka. :) Lapsed ise maasikaid ei korja, mina korjan ära ja siis nad laua pealt kausi seest võtavad, niisama näksimiseks on kuumaasikad ja kaks hästi varase küpsemisega punasesõstrapõõsast. Võrguga on tegelikult jube ebamugav, ma käin seal all roomamas, et korjata. Vahel roomab must Mimi koos minuga. :)

iibis said...

Meie Mamma on kah eluaegne klaveriõpetaja. Ta küll näeb juba väga kehvasti, aga ilmselt on tal selle klaveriõpetamisega nagu Kihnu naisel kudumisega... Tema eratunnitaks on igal juhul ühekohaline number. Aga ma ise olen temaga (kunagi) palju vaielnud, kas pilliõpe peaks olema rohkem nagu fun või rohkem nagu tõsine töö. Tema pooldab loomulikult viimast seisukohta.

reet said...

Tänan, ma pole vist päris valmis lisaks oma Mammale veel ka võõraste Mammadega vaidlema. Pealegi minestab minu kogemust mööda iga endast lugupidav Mamma valjusti, kuuldes, et lapsed võiksid õppida väljaspool koolikeskkonda. Meil on vist ikka miskit hipilaadset muusikut tarvis.

iibis said...

Rahalises mõttes on muidugi kõige soodsam - ja kindlasti ka parimat muusikalist haridust andev - päris muusikakool. Maksan, kui ma mäletan, 2 kord aastas 130-, selle eest on kaks erialatundi, solfedžo, hiljem ka muusikaajalugu, sõltuvalt pillist kas orkestri- või ansamblimäng. Just täna tulin lapse puhkpillilaagri kontserdilt - ikka uskumatu, kuidas (ja mida!) nad mängivad.

A meil Mamma muide ei minesta, ta venna lapselapsed kõik waldorfis käinud, ta igasugu selliste asjadega harjunud. Ta ei minestanud selle peale ka, kui ma juuniori kodussünnituse-plaanist talle rääkisin. Kui saab sündida väljaspool haiglat, küllap on siis ka hariduse omandamine väljaspool kooli võimalik.

Edu teile muusika- ja muudeks õpinguteks igal juhul!

reet said...

Aitäh hea sõna eest! Just nimelt muusikakooli tahaksin ma igal juhul vältida, sest kui laps ei ole andekas ega valmis pidevalt tööd tegema - meie lapsed pole -, on see paras piinamine. Muusikalist kuulmist veel näpuotsaga leiaks, aga see töötegemise-pool puudub täiesti. Õhinapõhisus on meile muusika osas väga tähtis.

Tubli ja tolerantne Mamma on teil siis.

karina said...

Iseseisvateks (st kodusteks) klaveriga tutvumisteks sobis meie lastele "Pienet sormet soittamaan" vihik, guugeldamine näitas et Soomes täitsa müüakse. Aga me võime laenata ka!

reet said...

Ahaa. Ma mõtlesin natuke aega ja sain isegi aru, mis see tähendab. Äkki on midagi taolist saksa või inglise keeles ka olemas, me soome keelest ei taipa midagi. Pean kah guugeldama, tõepoolest, miks piirduda kohalike poodide valikuga, kui on ometi olemas bookdepository, amazon ja hugendubel.

karina said...

Õnneks noodikiri on rahvusvaheline ja lapsed hätta ei jää! Aga vihikus olevad vihjed lapsevanemale-õpetajale muidugi võiks olla arusaadavas keeles. Äkki koguni Suzuki meetod meeldiks teile?

reet said...

Jah, ma olen Suzuki meetodi suhtes olnud skeptiline, aga see tuleb ilmselt puhtast teadmatusest. Tasub ka uurimist, aitäh meelde tuletamast.

Kerli said...

Meile kingiti jõuluks miskne klaveriõpik lastele vmt. Võime välja laenata.

Post a Comment