CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, July 26, 2015

Mõõt on täis

Kui reedel neli erinevat ilmaportaali üksmeelselt lubasid, et selle suve viimane soojalähedane ilm tuleb täna, teatasin ma Mehele pidulikult, et nüüd ma hakkan jonnima. Trampisin jalgu ka. Siis läksin õue pesu riputama. Kui tagasi jõudsin, oli Mees natuke mõelnud ja arvutanud ja nüüd võib juhtuda nii, et tssssss ... ületuleva nädala keskpaigas vaatame sõidame kiirteel tubli reisikass Franzu kodulinnast mööda. Kui me sõitma saame, muidugi. Lastele pole veel midagi rääkinud, igaks juhuks.

Ilm, jah, ei kõlba mitte kuhugi. Vähemalt ei pea kartma, et kaev ära kuivab, ohkasin ma täna hommikusöögi ajal aknast välja vaadates. Kaevu polnud näha, vihma kallas nagu pangest.

Kõlbas, et sõbrad ja sugulased käisid külas. Lillebrori Sõbra Õde, äsja nelja-aastaseks saanud kaunis neiu, sai elu esimese lillekimbu noormehelt ehk Lillebrorilt ja oli pärast teatanud, et ikka väga on tarvis jälle Lillebrorile külla ja palgi peale liugu laskma minna. Tõesti, meie poistel on õues üks viltune palk, mille peal nad ilmselt liugu lasevad, kui keegi ei näe. See lahendab kulunud püksitagumike müsteeriumi.

Õhinapõhine klaveriõpe on andnud tulemuseks, et Jõugu Juht suudab üsna äratuntavalt noodist Kulhbarsi "Kevadpidu" mängida. Ühe käega jah, ja kolmandas reas pole ta päris kindel, aga ma ütleksin, et asi edeneb. Eriti tore oli, et seal on ühe koha peal si-bemoll, aga JJ ei saanud sellest aru ja läks Mehele kurtma, et üks klahv teeb vale häält ... Ma seletasin ära, et b tähe moodi asi kohe pärast viiulivõtit on bemoll ja seda nooti mängitakse valgest klahvist vasakule jääva musta klahviga. Enam ei teinud vale häält. JJ-le sobivad harjutamiseks tuttavad meloodiad, nagu mullegi lapsena.

Unistajal on käsil suuremat sorti vibu- ja legoprojektid. Kui tema midagi ette võtab, siis pikalt ja põhjalikult. Kahjuks ei lasta kunagi rahulikult ettevõetuga tegeleda, ühtelugu tuleb keegi ja ütleb, et nüüd tule sööma või nüüd tule appi või pannakse mängima telekas, mida Unistaja arrrrrrrmastab isegi veel rohkem kui Legosid.

Olen keetnud nelja sorti moosi. Maasika-punasesõstra-, mustsõstra-, vaarika ja tumeda šokolaadi ning vaarika ja valge šokolaadi moosi. Kui mul nüüd mustikatega midagi head pähe ei tule, siis hakkab see moositamine vist tasapisi ühele poole saama, õunu meil sel aastal napib.

Tasapisi lammutame Järgmist Remontiminevat Tuba. SeeKesSiinMajasEnnemElas lõi kõik seinad, põrandad ja laed saepuruplaadiga üle. Mõnes seinas tuleb plaadi ja x kihi tapeedi alt välja isegi algupärane maalitud bordüür, põrandalauad aga on siin 30 sentimeetrit laiad ... Lammutamise käigus leidis Mees seestpoolt seina kuivanud humalakasvud. ?????????????? Krohvi alt tuli välja täiesti terve palk, põrandal olevatplaati veel üles ei saanud, aga aknaaluse džungli harvendamine andis tulemuseks, et ilmselt oli humal trüginud sisse õhutusaugust vundamendis ja siis mingeid mikropragusid mööda tuppa jõudnud. Mis asjaoludel SeeKesSiinMajasEnnemElas akna alla humala kasvama pani, ma ei tea - või on tegu isehakanuga? -, igatahes pole see esimene kord, kui me kõikekägistavaid kasve hävitada püüame. Mürgitada ei tahaks, juurimises oleme üsna toimetulematud, kas korrapärane mahalõikamine lõpuks tapaks selle taime?

Mõne päeva eest tegin hommikul ukse lahti ja mõtlesin, et näen topelt. Meie juures käib punane kõuts, keda kutsume Finduseks. Iseenesest pole meil tema vastu midagi, aga ta kurivaim märgistab kõike, mida saab. Võõrast looma ei vii operatsioonile ka, kuidas teda pärast turgutada ja üldse ... Nojah, avasin mina siis ukse ja nägin kaht Findust teineteisega pahandamas. Täpsemalt vaadeldes sain küll aru, et kaugem Findus on kriipsukese võrra heledam ja hoopis teistsuguse njauga. Meil on siin punaste kasside protsent väga kõrge, kümnest ringiliikuvast kassist kolm on punased. Kahtlustame, et Finduse heledam teisik on meie Finduse vend, nad on ikka väga sarnased, kolmas kõuts on hoopis teist nägu ja tegu, saba triibuline nagu leemuril ja umbes sama pikk ka.

6 comments:

ritsik said...

Räägi sellest sõstra-maasikamoosist ka lähemalt palun.

reet said...

Mina tegin nii, et kilo maasikaid, pool kilo punaseid sõstraid, tilk vett poti põhja ja kilo suhkrut. Soovitatakse tavaline suhkur ja moosisuhkur pooleks panna, aga mul moosisuhkrut polnud. Marjad natukese veega pehmeks, vaht ära, moos saumikseriga püreeks, suhkur sisse, keeda, kuni valmis on.
Maasikad ootasid paar nädalat sügavkülmas, kuni sõstrad valmis saavad.

karina said...

Teil seal saavad vist kõik asjad nädala või paari võrra varem valmis, sõstrad ja vaarikad ja puha! Küll see Eesti on ikka suur ja ilm nii erinev eri servades.

serverisirvija said...

Reisikass Franz saadab tervisi ja soovib head teed ning ummikuvaba kiirteed.

reet said...

Aitäh terviste eest. Head dieeti Franzule ka.

Tegelikult on ilmaga nii, et Linnas minu vanemate juures on troopiline saar, kus saavad kõik asjad veel varem ja paremini valmis. Otse lõunapäikesele avatud mäekülg, noh. Isegi 30 kilomeetrit on ilma suhtes pikk maa, mis siis veel kolmesajast rääkida. Aga kas Hiiumaal põldmarjad kasvavad? Pärnu kandis sobib neile küll, aga siin ei ole. Niuks.

karina said...

Jaa, Hiiumaal ON põldmarju! Aga veel pole valmis, augusti keskel tavaliselt korjame neid.

Post a Comment