Sunday, July 5, 2015

Peaaegu lastevaba nädal

Esmaspäev ja pühapäev olid küll täitsa lastega ja tavalised, aga kolmapäevast reedeni olime lastetud. See-eest olid teisipäev ja laupäev eriti lasterohked, sest sinna ja tagasi sõitsime koos laenatud lastega. Viimased pidasid ennast autos muidugi palju paremini üleval kui meie omad.

Lillebror avastas, et laager on äge ja veetis suure osa vendade paikapanemise ajast mind anudes, et võiks ka sinna jääda, või mossitades, sest mina ütlesin karmilt ja kindlalt "ei". Kuus aastat ja neli kuud on ikkagi liiga napp vanus, et ilma isikliku lapsehoidjata laagris osaleda - ja JJ-l oli täielik õigus viibida laagris ilma väiksema väikevennata. Niigi oli probleem, miks Unistaja kogu aeg JJ sabas sörgib ja ootab, et teda kui venda suuremate kampa võetaks ...

Kolisime klaverit. Autosse nelja mehega, autost tuppa kahe mehe ja kahe naise jõul. Klaver teeb täitsa ilusat häält, ainult mi-bemollil on minu meelest midagi viga.

Õlitasime põrandat. Otse loomulikult sai normaalne õli äketse otsa just viimase kolme lauani jõudmisel, ja purgipõhjas oli niisugune ... vaikude ja kummi segu (vana purk oli). Mätserdasime selle ka põrandale, neljandal päeval enam palju ei nakkunud, aga pikemaks ma veel ei tahaks nende laudade peale seisma jääda. Kõigi tarkuste allikas Internet käskis nakkuv õli kas üle õlitada, mida me teha ei saanud, või muudkui nühkida ja nühkida ... Aga kaua sa ikka nühid, Lillebrori koledamad särgid said kah otsa.

Täna menetlesime 10 kilo maasikaid. Maasika-toormoos, maasikad maasika-punasesõstramoosi jaoks sügavkülma, maasika-rabarberi-banaanimoos purki ja lihtsalt maasika-rabarberimoos on veel potis. Selline tarmukas ronija moos on, kipub kogu aeg üle poti serva välja. Ma nüüd varsti lähen panen talle suhkrut ja paigutan ta purki ümber. Kui keegi küsib, kus on lihtsalt maasikamoos, siis see on sageli iiiiiik. Vanaema arrrmastab keeta moose nii, et tulemus koosneb siirupist ja suurtest tervetest marjadest - ja see ollus on isegi minu jaoks talumatult magus. Seetõttu olen ma niisama-maasikamoosi suhtes äärmiselt skeptiline ja panen maasikatele igaks juhuks midagi haput juurde. Maasika-punasesõstramoosi avastasin juhuslikult ja see on küll suurepärane asi.

Oma peenardelt korjan iga päev umbes kilo maasikaid, söömiseks sellest jätkub. Tomatid õitsevad nagu pöörased ja ploomipuu otsas on mõned ploomihakatised. Kõrvitsad on ka esimese isasõiega ära katsetanud.

Ja veel - eile käisime ujumas. Ei olnudki väga külm. Järgmise kuumalaine ajal jälle.

1 comment:

  1. Punase sõstraga tundub küll hea mõte. Mulle on seni maitsenud ainult maasika- piparmümdimoos, kõik muud on tõesti kole magusad ja rabarber mulle ka mingil muul kujul ei miatse kui koogi sees.

    ReplyDelete