CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Wednesday, August 26, 2015

Oh kooliaeg?

Eelmisel nädalal oli Linna asja ja kõik need koolilaada-sooduspakkumised jäid kuidagi silma. Muidugi on iseküsimus, kui soodsad need hinnad praegu on ja mis kasu on kolm senti odavamast Lotte pildiga vihikust, kui minu lapsele Lotte praktiliselt midagi ei ütle ja niiehknii pannakse vihikule paber ümber?

Igatahes tundsin seal vihikupakkumiste vahel konnates äkitselt sügavat tänutunnet koduõppe eest. Koduõppelaps vajab peaaegu sama palju vihikuid kui kooliõppelaps, vendadega jagada saab kunstitarbeid. Aga. Koduõppelapse jaoks ei ole vaja kogu vihikuvirna kohe, nüüd ja praegu ära osta, vaid võib varuda vajaduspõhiselt - siis, kui vaja on.

Mäletan, kuidas Vanaema mulle vihikuid ostis - ikka kakskümmend joonelist ja kakskümmend ruudulist, sest äkki pärast enam ei saa. Lõpuks jäi mingi seltskond vihikuid lihtsalt seisma, sest gümnaasiumis läksin üle kaustikutele. Vanaema vist tarvitas enda jaoks ära.

Meie poistel on endiselt hunnikute viisi kunstitarbeid, aga vihikute vastu ma polegi veel huvi tundnud. Eks me vajaduspõhiselt vaatame, eesti keele kaustik näiteks läheb uuel õppeaastal edasi. Paneme harjutustele kuupäevad juurde ja ettenäitamise ajaks Õpetajate tarbeks järjehoidjad vahele. Ainuke teadaolev kohe vajaminev koolitarve on tindipliiats Unistajale - Jõugu Juht kirjutab pastakaga ja siiani pole Õpetaja Õunapuuhaldjas pahandanud.

Samuti ei pea me õhtul kell üheksa poodi tormama, sest lapsuke avastas, et homseks on vaja ... mida iganes. Koduõpe on ikka üks õnnistatud asi.

10 comments:

Alice said...

Meil algab kool järgmisel kolmapäeval ja ma ei pea mitte ühtegi asja selle tarbeks ostma. Koolivorm ja isegi koolikingad on veel parajad ega vaja täiendust. Pliiatseid, vihikuid, kunstitarbeid jne ei pea siin maal nagunii lastele ise ostma. Nad saavad kõik vajaliku koolist. Nii, et minu ainuke kohustus on mäletada mis päeval laps kooli viia :)

Mõnusat kodukooli algust teile kõigile!

karina said...

Jah, paljudes maades ei pea lapsevanemad midagi kooli jaoks muretsema, näiteks Soomes ja Norras ka.
Mulle meeldib, kui on vajalik kraam kodus olemas, varun nii aasta jooksul vastavalt vajadusele kui ka sügiseks ette. Koduõppeemana on mu süda rahul, kui on varuks paberit ja erinevaid kunstivahendeid, aga poed on ju kaugel ja ideed tekivad mul ootamatult :). Sel sügisel katsun rohkem nö kontorinurgaga tegeleda, sest see osa oli nõrk ja takistas tööd. Lisaks koolist saadud õpikutele varun veidi omale õpetajamaterjale ka, et lihtsam oleks.

reet said...

Jah, õpetajamaterjale koguneb meil ka, aga tasapisi, aastaringselt. Kui Koolibri poes midagi head juhtub soodusmüügis olema. :)
Kunstiteema on minu jaoks üks pikalt etteplaneerimist vajav pingutus, nii et ootamatud ideed vajavad alati pikka seedimist, mille ajal jõuab ka poes käia. Ma isegi mõistusega saan aru, miks kunstiõpetust vaja on, aga tunnetega ... see pudipadi tekitamine lihtsalt ei kõneta mind. Palun vabandust.

Pikajuukseline Ema said...

No ma koolilaste emana vaatasin ka üle, mida siis osta vaja ja peale noodivihiku ja paari ruudulise vihiku ei olnudki nagu midagi puudu. Ehk siis elu kolme koolilapsega, kellest keegi parajasti 1.klassi ei lähe, tundub täiesti OK.
Ah jaa, 2 päevikut küll ostsin, kolmas ütles, et ta pole viimased 2 aastat päevikut kasutanud ja sel aastal ka nagu ei plaani. Kirjutab vihikusse aine juurde, kui vaja. Neil ei ole e-kooli ka, täiesti rahulik elu - õpilane ise vastutab.
Aastaringselt muidugi saab ju 1-2 kaustikut juurde muretsetud, kui tõesti otsa saavad.

karina said...

Kujutava kunstiga on jah selline lugu, et seda koguneb rohkem, kui jaksaks iial eksponeerida või säilitada. Koolis käies isegi vist veel rohkem :) Aga "tarbekunstišedöövreid" saab näiteks kellelegi kinkida ja tegelikult meeldib mulle lastega teha kõige rohkem selliseid asju, mis kasutades lihtsalt otsa saavad ( küünla saab ära põletada jne). Ja taaskasutusmaterjalid.

Alice said...

Reet, aga see sinu vaibategemine või õmblemine on ka ju kunst. Samas mis paberile või paberiga tehatav kunst aga lihtsalt teises vormis. Ma arvan, et enne kui ise ei proovi et teagi mis kunstiliik kõige paremini peale läheb ja loomulikult ei sobigi kõigile kõik vormid.
Samas kunst on hea võimalus stressi maandamiseks ja ka enda väljendamiseks ja ma loodan, et sellepärast ehk peabki neid pabereid ja liimipulki koolilastele kooli ostma, et neid saaks suunata millegi loomisele, eneseväljendamisele ja vajadusel stressi väljaelamisele (nii koolis kui ka edaspidises elus).

Samas ma ei tea, paljudes Eesti koolides vist ikka aetakse taga seda, et kõik lapsed joonistaks, liimiks ja maaliks sama malli järgi ja sama häst kui klassi parim. Nii, et ma ei tea kui palju see tund siis lastele tegelikult loovust ja eneseväljendamist lõpuks õpetab. Pigem võib olla mõned lapsed just hakkavad elulõpuni kunsti vihkama, sest neile on öeldud (sõnade või hinnetega) et nad ei ole selles head.

reet said...

Noh, mina oskan küll kopeerida, aga mitte ise luua - nii et minu käsitöö ei ole midagi nii väga kunst ja meie läbi 5 põlvkonna kestnud peretraditsioonis kohe kindlasti mitte poiste kunst (Minnihiir, ae, kus Sa oled?). :)
Eesti koolis aetakse jah korrektset kunsti taga. Meie kooli kunstiõpetaja käe all teevad lapsed imelisi töid, aga mis hinnaga, sellest me parem ei räägi.

Kui varasematest aastatest on varud alles, siis ilmselt ei ole jah paanikat. Algklassides on ilmselt kõige hullem, sest vihiku joonelaius ja kasutatav kirjapulk muutuvad sagedasti.

Mulle meeldib kah sedasorti kunst, millest pärast kasu on. Paraku on algklassides põhitegevuseks ruumilised paberitööd ja nende tulemuste kasutamine ja hoiustamine on minu meelest keeruline.

Alice said...

No aga kopeerid või mitte, lõppkokkuvõttes sa lood ju asja ikka oma kätega ning mis peamine, see tegemine pakub sulle mõnu ja rahuldust. Valmis eseme üle oled ju pärast uhke?

Aga võib olla võtad sa seda kunsti kasutamist ja hoiustamist natuke liiga tõsiselt ja sellest siis ka see negatiivsem (vastuolulisem) hoiak poiste kunsti vastu. Poiste kunst on ju alles lapsekingades ja noh sellega tegelikult ei peagi midagi rohkemat peale hakkama kui vaatama ja kiitma :) Hoiad nädalakese nähtaval kohal ja teised kaks kuskil vähem nähtaval ning sellega asi piirdubki :)
Sinu töö on vaid kiita ja innustada ja küll siis ka poistel endil läheb käsi lahtisemaks ja loovus hakkab õitsema. Pärast hoiad alles vaid need kõige huvitavamad tööd ja ülejäänuga küta ahju :)

Näiteks katsetage maalida oma tehtud looduslike värvidega. Mullast tehke pruuni või musta värvi, vaarikatest punakat (vaarikaid küll vist enam ei ole teil seal kasvamas, aga võib olla näiteks punastest roosi kroonlehtedest), rohust, lehtedest rohelist, mustikatest lillat jne. See on üsna huvitav mökerdamine, sest esiteks on nii mõnegi taime esialgne väline värv hoopis teine kui see mis tema purustamisel saadakse ja teiseks oma tehtud värvidega on ikka palju põnevam kui poest ostetud värvidega.
Loodusõpe ja kunst käsikäes.

Või siis kasutage värvilisepaberi asemel päris puu lehti või muid looduslike materjale.
Samas mul muidugi ei ole õrna aimugi mida Eesti kooli algklassides kunstitunnis tehakse ja millised nõudmised on. Te vist peate neid nõudmisi ka koduõppes järgima?

reet said...

Hmm, see värvide isetegemine on põnev idee küll. Peaksin sellest Õpetaja Taaviemmele rääkima, talle meeldivad põnevad mökerdamised. Võib-olla teeme ise kah, jah.
Algklasside kunstitundide sisu on meil täpselt õpetajast sõltuv. Mõnel õpetajal on põnevad ideed, mõnel polegi nagu ühtegi mõtet. Meie teeme umbes, kui mul algklassidesse asja on, vaatan, mis töid seina peal näeb, siis me proovime kodus ka. :)

karina said...

Ma natuke hoian silma peal viimasel ajal sellel lehel : http://artfulparent.com. Suur osa ideid on vist noorematele lastele, aga kooliealistele ka aeg ajalt midagi. Aga mis poistele huvi pakuks ja samas praktilisem on, oleks minu jaoks suur väljakutse. Me teeme üsna palju tähtpäevadega seotud asju ja arvestan ise kunsti hulka ka eesti keele ja loodusõpetuse tööde illustreerimise jne. (Kooli kunstiõpetaja käe all valminud tööd koolis on ühtne tervik ja meie kodune laste looming on kahtlemata hoopis teises stiilis.)

Aga kohutavalt hea on, et ei pea koduõppelapsele igal sügisel muretsema uusi vahetusjalatseid, vahetama koolikotti-pinalit ja mõtlema, kas piisavalt viisakad dressid on olemas ja mis kõik veel.

Post a Comment