Sõprade juures Saksamaal märkasin nähtust, millest olen ennegi kuulnud, aga mitte eriti sageli kogenud.
Nimelt oli nende kempsus kuhjake ajakirju ja raamatuid, mõni järjehoidjaga. Ilmselt selleks, et omaette istuja saaks rahus lugeda. Lapsena, kui tualettpaber oli defitsiit, kasutati meilgi vahel ajalehte ja mäletan, et päris tore oli uurida, mida siis lehes ka kirjutati - enne, kui see leht sihipärase kasutuse leidis ja kanalisatsiooni sügavustesse uhuti. Mitte, et tol ajal oleks lehes midagi lapsele põnevat olnud, vahel mõni ilus lehma - või kanapilt, kui trehvas artikkel tublidest kolhoosnikest.
Niisama lugemiseks kempsus hoitavat aja- ja muidukirjandust pole mina vist varem kusagil nägema juhtunudki. Või kui, siis pole meelde jäänud. Niisama külas olles polegi ju nii sageli tualetti asja, et detailid meelde peaks jääma, mitu päeva kellegi kodus elades on teine asi.
Igatahes hakkasin omaette mõtlema, kas kemps võiks äkki olla hea koht, kus hoida siit-sealt majja siginenud ajakirju, mida ära visata ei täi, aga mis muidu võtavad enda alla liiga palju riiuliruumi (rääkimata ebamugavast formaadist!) ja ununevad üldse ära? Et äkki keegi mõtisklemise ja keskendumise vahele tahaks lehitseda?
Mida teie arvate, kas tualetis lugemine on normaalne nähtus või mitte? Ja kui, siis mis tundub olevat kohane kempsukirjandus?
***
Ja kui te nüüd mõtlete, et täitsa põrunud tädi, küsib lugejate käest, mida nad potil istudes loevad, siis jah, see küsimus tundub mulle endale ka veider, aga samas võiks üks ajakirjanduse-riiul olla ju päris tore sisustuselement?
Seda põnevat nähtust olen ma Eestis väga palju kohanud ning mõnel juhul on mõnel isikul WCs vaat et rohkem raamatuid kui mõnel teisel elutoas. Ise ma tualetis lugemist ei harrasta ja mõte kui selline tundub kuidagi võõras, aga sisustuselemendina ja ajakirjade ära paigutamise kohana kõlab tualett samas päris hästi. Endalgi (ennekõike Eestis) terve virn loodusajakirju. Võiksid põhimõtteliselt sobida küll kui mul kunaggi saab olema tualett, mis ei ole vannitoaga ühes ruumis.
ReplyDeleteMa olen Eestis kellegi pool vetsus kunagi koomiksite kuhja näinud. Lugemiseks.
ReplyDeleteArvasin siis, et ju neil peres keegi kõhukinnisusega maadleb, et potil nii kaua aega veedab, et muidu igav hakkaks. :D Eks peretraditsioonid ole erinevad.
Aga loed Sa reaalselt ka neid ajakirju huviga, et tasub paljusid alles hoida?
Muidu olen näinud, et diivani otstesse on õmmeldud üleõlakoti moodi taskud ajakirjade hoidmiseks ja mõnel pool on koduse trenažööri juures ka kastike ajakirjadega, mida siis ilmselt trenažööril jalutades sirvida.
Nii kodublogides kui ajakirjades olen näinud wc-des nii ajakirju kui raamatuvirnu. Dekoratiivses mõttes on see üsna lahe aga praktilist eesmärki ma väga ei näe. Kel kõhukinnisus kallal siis muidugi on istumised pikemad ning lugemine võibolla aitab keskenduda. Aga üldiselt teed ju oma hädad ära ja lahkud ruumist, natuke naljakas on pühkimata taguotsaga pikemalt istuma jääda... PS! Lisaks peaks majas olema mitu tualetti, et kellegi lugemislembus järjekordi ei põhjustaks :D
ReplyDeleteMe hangime üldjuhul hästi vähe ajakirju, näiteks ühtegi naisteajakirja ei loe ma enam aastaid, aga on siginenud mingi hulk ehitus- ja sisustusteemalisi ajakirju, samuti tuleb meile mingi ebamäärase intervalliga üks saksakeelne maailma kirjeldav leht postkasti, need hoiame kõik alles. Regulaarselt ostame - peaks tegelikult tellima - ainult "National Geographicut" ja sellele tuleb leida mingi väärikam koht.
ReplyDeleteMinu jaoks täitsa normaalne nähtus, vähemalt Inglismaa kohta küll. Meil olid ka vanas kodus näiteks aforismide raamat ja mingi lühikeste juttudega huumori ja faktide raamat. Eks see olene ka tualeti stiilist, sest näiteks meie uue kodu plaanitud tualeti raamatud vist hästi ei sobiks kujundusega kokku.
ReplyDeleteSamas kui aus olla siis ma ei mäleta eriti neid kordi kui mul oleks olnud aega potil istudes raamatuid lugeda. Rohkem jooksuga sisse ja siis kohe jälle jooksuga välja :)
Tundub, et Ameerikamaal on tualetis lugemine nii populaarne, et lausa eraldi raamatud selle jaoks trükitud juba aastast 1988. Uncle John's Bathroom Reader.
ReplyDeleteMa arvan, et mul on ka tundmatul põhjusel paar sarnast raamatud mingi aeg poti kõrval valmis olnud, ikka lugemiseks :P Kuigi mul on tunne, et siiani päris lõpuni seda loetud ei saanudki, kuni ühe koristamise käigus need kenasti ära koristasin :) Ma pean ütlema, et ma just lugemise pärast potile kunagi ei roni, aga kui mingi kirjutis käepärast, siis võtan küll kätte. Vist midagi sarnast, kui et kolmesaja seitsmendat korda uuesti ja uuesti täpselt sama reklaami metroos näiteks lugeda :D Kuidagi kohe ei saa, et silmad kirjaridasid ei seiraks.
Meil on mõlemas ühises kodus vetsus raamaturiiul olnud. Seal on nii ajakirju (mh ntx poolteist aastakäiku Maalehe lisa "Targu Talita") kui ka raamatuid, need viimased vahelduvad sagedamini kui esimesed. Mingeid erikriteeriume sisu või lugude pikkusega seoses neile ei esitata, ehkki lühilugudega teosed on mõistetavalt mugavamad.
ReplyDeleteKui lapsed olid väikesed, oli vahel tunne, et ainuke oma aeg ongi tualetis - siis tuli seda ju mõnusasti ära kasutada. ;)
Ja ühe õe kodus on vetsudes hulgaliselt koomikseid.