Thursday, September 17, 2015

Ja kus ma vait olen

Hiljuti ütles keegi, et kommenteerib (blogides) siis, kui nõus ei ole. Nojah. Mina ei ole sellise lähenemisega nõus, sest ma ei salli põrmugi vaidlemist. Selle koha pealt on Linda Goodmanil õigus, et Veevalaja ei vaidle ega võitle, vaid paneb mütsi pähe ja läheb ära, kui talle ei sobi. Eks too lingitud raamat ongi nii kirjutatud, et igaüks leiab enda päikesemärgist endaga sobivaid jooni, tundub mulle.

Igatahes. Mina kommenteerin siis, kui ma olen nõus ja/või arvan midagi samasse teemasse. Või kui mul on küsimus. Kui ma nõus ei ole, aga arvamus on olemas, siis ma küll kirjutan kommentaari peaaegu valmis, aga siis ütlen endale: "Ah, ei viitsi!" ja jätan selle avaldamata. Sest enamasti on blogija, artiklikirjutaja või muiduarvaja näol tegu võõra inimesega ja ma tõesti ei jaksa puruvõõraid inimesi mõistusele tuua või harida.

Näiteks täna "laikis" üks mu sõber Kellegi Poliitiku FB-arvamust, et lapsi rünnanud herilaste pesa hävitamisest poleks tohtinud uudist teha* ja herilased oleks pidanud üldse edasi elama ja ... Ma ei võtnud aega, et kõiki sadat (tolleks hetkeks) kommentaari läbi lugeda, aga selles osas, mis mulle silma jäid, toimus agar järelekiitmine. Viimaks märkis Keegi Poliitik, et lapsi tuleb ikka kasvatada loodust austama ja eks herilastelgi olnud pesas järelkasv ...

Ma ausõna ei tea herilaste perekonnaelust ega pesitsemiskommetest midagi, peale selle, et kuninganna viskab sügisel tööherilased pesast välja. Meie pööningul on olnud mahajäetud herilasepesi ja ma südamest loodan, et ühtegi neist kunagi enam herilased sisse ei koli. Kuidagi imelik on mõte, et septembris võiks herilasepesas veel isukaid ja priskeid eee röövikuid olla. Vaatasin Wikipediast, ei ole jah. Teisest Wikipedia artiklist vaatasin, et Keegi Poliitik on um ... Ma ei ütle, mul on tema pärast piinlik. Seisus peaks kohustama kodumaise putuka eluviiside kohta khm, kuuenda klassi tasemel ikka midagi teadma. Khm.

Nii või teisiti, ma sain Kellegi Poliitiku algsest avaldusest niimoodi aru, et temal on vedanud - mitte keegi, keda tema armastab, ei ole herilasemürgi suhtes eluohtlikult allergiline. Muidu ta ei oleks surmavate putukate hävitamisest häiritud. Rääkimata sellest, kas poliitik tohib avalikus ruumis rääkida rumalusi ...

Mina olen häiritud, et herilased on olemas. Sest mul on Unistaja ja Mees ja ma tahan, et nad mõlemad võiksid elada kõrge vanuseni. Veel olen ma häiritud, et mürgise putuka elu peetakse tähtsamaks kui inimeste elusid - niisuguse tooniga nood kommentaarid olid. Austame loodust ja õpetame lastele, et putukaid ei torgita! No teate, ühele halvas tujus herilasele pole mingit torkimist vaja. Me oleme seda kogenud kodus, JJ puhul, ja kogesime seda eelmisel suvel Muhu saarel - seal me teada saimegi, et Unistaja on allergiline. Järgmine nõelamine võib olla surmav, ütles arst. Meie siis nüüd teame. Aga mis siis, kui herilased ründavad kedagi, kelle jaoks on esimene nõelamine surmav ja kes seda ise ei tea? See on ka kellegi laps, armastatu, ema/isa, sõber ... Riigi valitsemine algab ühest inimesest hoolimisest. Kõvasti üle vindi keerates - putukariiki võib kah valitseda, aga selle ameti nimi on mesinik. Või kirbutsirkuse direktor. 

Seda kõike oleksin ma tahtnud Kellelegi Poliitikule öelda, aga ... nagu öeldud, ma tõesti ei jõua puruvõõraid inimesi mõistusele tuua. Tundub, et ta on vääriline mantlipärija oma eelkäija eelkäijale, kes polnud põrmugi lugupidamisevääriline mees, vähemalt mitte ametis, kus ta tegutses 2011-2014. Kurb.

Sõber, kellele see arvamus meeldis, on sõber edasi. Meil on paljudes asjades erinevad seisukohad, aga meil pole tarvis neil teemadel vestelda. Mulle ju ei meeldi vaidlemine. Ainult mõnikord ma tahan öelda, kuidas asjad minu elus on. Ma siin ütlengi ja jätan blogides, FB-s ja ajalehes kommenteerimata. Sest jah, ma ei pea vaidlemist vajalikuks.
_______
*jah, selle sündmuse uudisväärtus on tõesti kaheldav.

No comments:

Post a Comment