CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Monday, September 21, 2015

Sajab saia

Unistajal, kes algselt kirjutas absoluutselt õigesti, on juba umbes kolmveerand aastat tõsised probleemid i ja j-ga. Tasapisi hakkab küll jälle metsas vastama kaja, mitte Kaia, ja ringi hüppama jänes, mitte iänes, aga halvast harjumusest on raske lahti saada.

Tänases eesti keele harjutuses tuli kirjutada lause. Unistaja kirjutas: "Triin läks poodi, et osta saja ja leiba."

Mina ütlesin, et on viga, Unistaja ei saanud aru, kus või kuidas. Hakkasin siis käänama: "Sai, saia, saia, saiasse, saias, saiast, saiale ..." Niimoodi kõik neliteist käänet ja mitmus takkapihta - ja kõik käivad ju i-ga, niipalju kui mina mäletan! Umbes poole peal surus Unistaja käed kõrvadele ja karjatas:" Emme, jäta järele, liiga palju saia!" Eks ta sai ka aru, et ma nalja tegin, aga ikkagi ... järgmisel korral kääname saia juba asjastunud kujul, ohtra või ja kaneeliga.

Ma ei tea veel, kuidas tänapäeval käändeid õpitakse, aga kui see metoodika on vähegi sarnane minu lapsepõlves kasutatuga, siis ... vaene Unistaja, tal lähevad kõik need saiad, leivad ja pesa-tüüpi sõnad kardetavasti kõik omavahel puntrasse.

Muide, mina kirjutasin ka lapsena instinktiivselt õigesti, aga erinevalt Unistajast lasin ma kogu eesti keele grammatikal endast lihtsalt üle voolata ja tegin kogu kooliaja jooksul etteütlustes kaks viga*. Unistaja reeglite suhtes nii ükskõikne olla ei oska. Ma vähemalt loodan, et viga on reeglite tõttu üle muretsemises, mitte milleski tõsisemas.
______
*vist kolmandas klassis kirjutasin "sohvoos" ja kaheteistkümnendas ei märkinud üht koma vaieldavaks, õpetaja meelest oleks pidanud.

2 comments:

Pikajuukseline Ema said...

Meie Unistaja-tüüpi pojal on ilmunud sellest sügisest alates suure algustähe unustamise probleem. Eelmistel aastatel ka nagu polnud...
Loodan ka, et läheb jälle üle see teema, aga samas käekiri on nii palju kehvemaks läinud, et minagi pean pingutama, et aru saada, mis kirjas on. Ega need kustutavad tintekad, millega vaevaliselt nühkides pool sõna kahvatumaks muutub ja siis uus tähesadu peale sajab, need polegi lihtsad lugeda... Hariliku-aastatel oli sama teema.
Teie neid kustutavaid tindipliiatseid ei kasuta?

reet said...

Kasutame küll, aga mina nendega hakkama ei saa, Unistaja ise saab. :)
Unistajal oli väga kaua väga eeskujulik käekiri, nagu maalitud. Kirjutamine võttis selle võrra muidugi rohkem aega ka. Nüüd on kirjutamine läinud kiiremaks ja käekiri lohakamaks, aga JJ kraakjalgu pole ta veel suutnud saavutada. Suur algustäht ja lauselõpumärgid on meil niiehknii juhuslikud sündmused, lünktekstides pannakse õigesti, aga ise lauseid/jutukesi kirjutades ... Oeh. Noh, Gerald Durrell polevat mitte kunagi õigesti kirjutamist ära õppinud, aga millised reisikirjad ...

Post a Comment