CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, October 4, 2015

Kuutõbisuse raske vorm

Kõigepealt otsustas täiskuud tähistada meie auto. Bensiinipump lakkas päevapealt töötamast. Auto seisab juba nädal aega kurvalt köögi akna all ja ootab midagi suurt, mis ta Linna remonti veaks. Paraku on Vanaisa auto meie tank kõrval nagu kirp ja võiks äärmisel juhul vedada nööri otsas plastmassist parti ...

Siis käitusid lapsed suurema osa nädalast igal võimalikul hetkel päris hullusti. Muhke küll palju ei tulnud, aga Browni liikumist on suutelised tekitama ka kolm ühikut.

Siis läks vahelduse mõttes peaaegu hästi, Vanaisa kiitis üüratusuure napoleonikoogi heaks.

Siis ... jagati Metsa tänava tahatuppa kolm uinakut. Mitte ükski neist ei tabanud mind ega Meest. Oli märkimisväärselt ebameeldiv olla imeilusa sügisilmaga täitsa vaba ja puhkusel, ei pesuriputamist ega midagi, lastel oli ülevoolavalt palju energiat, aga lapsevanemad tuikusid kohvitassist kohvitassini. Täielik raiskamine ju!

Kaunist pilti pakkusid korraks Lillebror ja Lotte. See nägi välja umbes nii nagu sellel pildil. Ritsik arvas, et meil oleks ikka koera vaja. Mina arvan, et oleks peaaegu jah, aga ... porikäpad ja kaka ja koolitamine? Tegelikult ma isegi uurisin korraks, kui palju mulle sümpaatne kutsikas võiks maksta. Sattusin vist kutsikavabrikandi otsa, sest küsimus "paberite" kohta ajas inimese teisel pool telefoni väga kurjaks. Ma olen siiani arvanud, et paberiteta koer ei maksa suurt midagi, see on ju õnnetus, kui tõukoer planeerimata pesakonna saab ... aga ju on peniloom kellegi jaoks ka elatusallikas. Ma arvan, et juhul, kui meile peab tulema koer, tuleb ta meile õigel ajal. Sel nädalal ei olnud veel see aeg.

Siis ... jäid üksteise järel haigeks Lillebror, Jõugu Juht ja Mees. Mingi kurguviirus, ma usun. Vähemalt oleme me nüüd jälle kodus.

No ja selle kõige krooniks selgus, et napoleonikook oli vist mu praeahju luigelaul. Täna panin enda teada kahesajakraadisesse ahju vormitäie kanakoibi koos sibula-tomatikastmega ... et tund aega hiljem avastada ahjust parajast söömistemperatuuris toored koivad krõmpsuva sibulaga. No teate! Kakssada viiskümmend kraadi ahjunupu järgi tekitas sada seitsekümmend kraadi ahjutermomeetri järgi, koivad said küpseks ja isegi kaneelisaiapäeva saime tähistada, aga ilmselt on meil vaja uut pliiti. Kuna korraliku uue pliidi* ostmise jaoks ei ole meie eelarves isegi mitte kaugemas tulevikus vaba raha, tuleb koguda ja koguda ja seni jälgida olemasolevat praeahju sama kiivalt, nagu oleks ta puuküttega.

Järgmisel nädalal tunneme suurt rõõmu oma puukütte-ahjudest ja Jõugu Juht kirjutab arvatavasti matemaatika kontrolltööd. Kas ka koolimajas juba kütteperiood algab, pole teada. Varasemale kogemusele tuginedes panen homme hommikul kampsuni selga.

______
*ma alla Miele ei ole enam nõus. Kodumasin kestku ikka mitukümmend aastat!

0 comments:

Post a Comment