CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, November 22, 2015

Peavalunädal

Teisipäeval andsin alla ja panin perearsti juurde aja kinni. Põskkoopapõletik kippus vägisi võitma. Õnneks on meie perearst lõpmata kena inimene, kes usub, mis patsient talle räägib. Olin valmistunud pikaks veenmiseks, et see haigus ei lähe enam ise üle ja antibiootikumid pole mind siiani tapnud, ei tapa ka seekord, aga näe, kui ma jutu ära rääkisin ja palusin, et ei hakataks eksperimenteerima lahjade ravimitega (nagu mitmel korral varem, teiste arstide juures, tulemuseks pikk piinlemine ja algsest märgatavalt hullemad tervisehädad), arst noogutas ja ütles, et võib küll antibiootikume kasutada. Perearsti vahetamine oli meil üks tark tegu. Täna kirikus astus ta veel lahkesti ligi ja küsis, kuidas on - noh, areneb. Peavalu on vahepeal isegi juba talutav.

Peavalu tõttu jätsime vastu võtmata ka sohvasurfarid - kirjutasin neilegi teisipäeval, et andeks andeks, olen puruhaige. Õnneks oli tegu kahe noore inimesega, need leiavad ikka kuskil peavarju. Väga kahju, tegelikult.

Peavalust hoolimata käisime väljasõidul. Valuvaigisteid kurguni täis tuubitud lapsevanem on küll parem olla kui peavaluga lapsevanem, aga pikapeale läheb selline asi ebatervislikuks.

Jõugu Juht on pärast väljasõitu veetnud kõik võimalikud hetked rulluiskudega garaažis ümber piljardilaua sõites. Paraku pole mul õnnestunud veel tema edusamme näha, sest peavalu, noh.

Sel nädalal tõi Unistaja puutööringist muljetavaldava mürkrohelise sõjalaeva.

Vibutrennist anti teada, et varsti saabuvatele võistlustele meie lapsed ei lähe, oskust on vähe veel. Mulle sobib. Las harjutavad veel mõnda aega.

Lillebror ... on endiselt kriuks ja kräun. Kahtlustan, et äkki on tal praegu see kriis, mis JJ-d tabas seitsme-pooleselt ja Unistajat seitsme aasta ja ühe nädala vanuselt. Kräunumise vahepeal keerab ta pea viltu ja on üle igasuguse lubatud mõõdu armas.

Mees kaalus Maja kindlustusfirma vahetamist. Te ei kujuta ette, milline teadus see on! Või üldse, milline jama kaasneb aastase kinnisvarakindlustusega! Kuna meie kliendihaldur või kes need asjapulgad seal kindlustuses on vahetus, saime paljude aastate jooksul esimest korda kogeda, kui tüütu on ühe kodu kindlustamine. Samasse firmasse jäämine tundus siiski mõttekam, ilmselt oleks vahetuse puhul pidanud veel suuremat vaeva nägema. Nii neid kliente hoitakse, püsige meil, mujale minek on hullem.

Täna omandasime lõpuks ometi kirikulaulude raamatu, tuntud ka pruuni lauliku nime all. Tore on klaverit ka sihipäraselt - ülistusmuusika mängimiseks - kasutada. Eedelveissi võib ju mängida küll, aga "Võta nüüd Issandat, vägevat Kuningat, kiita" on ikka hoopis teise mõtte ja mõjuga. Ainult minu üht kauaaegset lemmiklaulu "Issand, näeme su muutvat armastust" pidin mitu korda katsetama, enne kui õnnestus - pool tooni kõrgemalt, sest noodi järgi on seal hulgaliselt mi-bemolli, mis meie klaveril kõlab paraku kui "kolks". Jah, me pole viie kuuga häälestaja kutsumiseni jõudnud ... Kunagi ikka.

Kunagi läheb peavalu ka üle. Ja kunagi saab valmis Unistaja kampsun, mille lõng on peaaegu et hingpeenike ja seeläbi tuleb selja peale kolme patsi asemel viis ... Küll saab, Jumala abiga.

0 comments:

Post a Comment