CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Thursday, November 12, 2015

Supilinna salaselts Nõukogude Eesti moodi

Täna saime üle mõistuse vara koduõpitud. Ilm õuesolemist ei soosi. Varsti pärast kõigi laste vabakslaskmist algas lastetoas vali kriuks ja kräun - see teeb mängus sohki ja see kamandab!

Oeh, mõtlesin, ja sukeldusin ERR-i arhiivi lootuses sealt mõni pedagoogiliselt väärtuslik linateos välja kaevata. Valisin "Keskpäeva", mille olmeline osa kajastab üsna hästi nõukogudeaegset väikelinnaelu, ja tegevuslik osa on vast piisavalt põnev ja naljakas - tolle ajastu kohta.

Meie muinasjuturaamatute ja -filmide peal üleskasvanud lapsed jälgisid realistlikku lastefilmi vaimustusega, naersid õigete kohtade peal ja esitasid õigeid küsimusi - näiteks, kas rubla on nagu euro või nagu sent. Kui film läbi sai, vaadati kõigepealt uuesti huviga peategelaste unistusi ja siis alustati nagu muuseas jälle algusest.

Mäletan, et lapsena meeldis see film mulle ka. Keskkond oli enam-vähem tuttav, taustal toimuvad tegevused nähtud-kogetud ja süžee arusaadav. Muidugi, mina olin filmi aluseks olevaid raamatuid ka lugenud. Muidugi, tüdruklapsele sobis hästi see näputäis eelteismelist romantikat, mis seal ilusti sees oli, margikogumine ja puha. Muidugi, laps ei oska hinnata hästi või halvasti näitlemist - seda viimast ei oska ma praegugi.

Guugeldasin, lugesin lavastaja juttu sellest, et ta tahtiski ajastut näitavat filmi teha. Minu meelest õnnestus küll. No see A-tähega bussipeatus ja vanavanaema sünnipäeva õuuudne laulunumber ... Bussipeatus tekitab nunnut nostalgiat, laul ajab judinad peale - kas me sellist asja kannatasimegi välja? Aga oli ju nii, kääksutati akordioni ja inimesed tantsisid kohusetundlikult.

Panime arvuti kinni ja mõne hetke jooksul märkasin ma nii paljusid pisiasju, mis on praeguseks hoopis teisiti. Pabertaskurätikute pakk laua peal. Plastmassi ja kile küllus, kuigi me oleme võrdlemisi plastikuvaenulik pere. Soe vesi kraanist. Mitmekesine söök. Õigus ja vabadus jätta põrand pruuniks värvimata ja "Arsi" hambulise mustriga toolikatted kasutamata. Kena, et filmikunst jäädvustab mõnikord ajastut nii, nagu see on.


0 comments:

Post a Comment