CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, December 13, 2015

Juba veidike aega ülevel ...

Jah, istungi iga päeva veidike aega ülevel. Süüa teen, kuigi aeg-ajalt tuleb haarata tool ja kutsuda Mees appi, sest ma enam ei jõua ... Pesu korraldan, kuigi see on väsitav. Poes käin, aga hoian sinnakanti, kus saab millelegi toetuda, kui silme ees peaks mustaks minema. Tööl käin kah, isegi tööd teen, aga palun, mitte keset koridori püstijalu (tuleb sageli ette), läheme seina äärde ja ma toetun. Kui keegi kõrvadest selle tinnituse ära võtaks, siis oleks ju juba täitsa tore.

Jõugu Juht käis koolis vastamas. Loodusõpetuses sai "5", eesti keeles vahelduse mõttes selle, mis ta igapäevaelus väärt on ehk kaks nelja. Prantsuse keeles pandi suuline hinne: "Tres bien!" Sobib. Päev hiljem tampisime eesti keeles käIJaid ja tegIJaid ja siis kirjutas JJ süüdimatult - no vähem kui 20 sekundit pärast seletamist - etteütlusse "vana postiviia". Oeh.

Unistaja sel nädalal veel vastamas ei käinud, aga ülbitses puutööringis ja sai juhendaja käest sakutada. Olen ennegi kuulnud, et puutöökodades pannakse asjad meeste kombel paika - õige kah, muidu peab mõni lollitaja pärast sõrmi põrandalt kokku pühkima. Unistajal igatahes ei paistnud sellest kogemusest mingit püsivat traumat olevat, aga äkki taipab ta järgmisel korral sõna kuulata ...

Lillebroril tunduvad loksuvat korraga neli alumist hammast. Kujutage ette, et mul ei ole mitte kuskil mõistlikult leitavas kohas kirjas, millal ta esimese - või esimesed? - piimahambad ära vahetas ja millised need olid. Kolmanda lapse asi, ilmselgelt.

Mehel on samuti olnud küsimus hammastega, täpsemalt ühe paigalpüsimisest keelduva prooviplommiga. Eile sai temast enam-vähem esimene inimene Eestis, kelle peal on kontrollitud tingimustes TÜ õppejõu poolt katsetatud hambalappimise hädaabikomplekti. Homme pidi doktor tudengid suunama seda plommikomplekti uurima - kui kõva, kuidas kleepub jne. Veel käis Mees täna lastega metsas kuuske toomas. Täitsa kuuse moodi on, aga ei lõhna. Võib-olla on viga selles, et ilm on endiselt oktoobrine?

Veel ostis Mees mulle kaks raamatut. Päris kenad teised, sellised naistekad. Meile kingiti üks raamat, mis on kindlasti oluliselt väärtuslikum kui mitu muud raamatut kokku. Autori pühendusega ja puha. :)

Mida me Mehega oleme ostnud ... Kõike ei või rääkida, aga tasapisi koguneb. Sel aastal võib-olla peamiselt Unistaja maitse järgi, sest Lillebrori maitse järgi asju on meil virnade viisi, aga JJ-le on juba keeruline põnevaid asju leida ...

Paar tundi hiljem vaatasin oma telefoni, naersin natuke ja otsustasin lustlikku, kuigi tüütut fakti ka teiega jagada. Nimelt ei söö minu telefon SMSe. Tavalised, et sündis poiss, 4 kilo ja 53 cm, või et saite palka nii ja nii palju, sobivad küll. Mõnikord aga saadetakse SMSi nime all pikk-pikk kiri. Eile sai sellega hakkama  Unistaja pühapäevakooli õpetaja - ega tema ei pidanud teadma, et mu telefonil kiiks on. Ma vähemalt oletan, sest SMS on saabunud paaritunniste vahedega jupphaaval, saatja isikut pole veel teada saanud. Kuna iga uus SMS ajab ka telefoni mälu umbe, peab järgmine jupp ootama niikaua, kuni ma eelmise eest ära kustutan ... Otse loomulikult ei ole tegu nutitelefoniga, neid ma ei salli, ikka päris mobiiltelefon on, nii umbes aastast 2004 või 2005 ... Igatahes toimuvad nüüd juba 24 tundi SMSi seiklused virtuaalmaailmas, õnneks sain ma vajaliku info juba ammu meili ja Fb vahendusel kätte.

0 comments:

Post a Comment