Friday, December 25, 2015

Vestlus, mis oli ... ja mis võinuks olla

Kui üks inimene leiab kusagilt Erakordselt Head Hapukurgid - perfektselt krõmpsud, kõik maitsed ideaalses tasakaalus, imelised, erakordsed kurgid - ja rikkaliku laua ümber tundub, et keegi teine nende poole ei söösta, siis on sel kurgileidjal õigus kurki süüa. Arvan mina. Isegi kui tegu on naisterahvaga vanuses 15 - 55.

Täna selgus, et isegi kirikus nii ei arvata. Uskumatu. Üle-laua-vestlus onuväinoliku eaka mehega, kellega ma ausõna ei ole mitte kunagi varem vestelnud, kelle nime ma ei tea ja kellel on minu (ja meie pere) suhtes ilmselt sama teadmatus, sest see härra oli kellegagi kaasas ja pole varem ka eriti silma jäänud, kulges nii:

Onuväinolik mees vaatab kavalalt muiates minu kurgikrõmpsutamist: "Heh-heh, heh-heh* ... vanasti ikka räägiti, et kui kangesti hapu ja soolase järgi isu on, siis võib üheksa kuu jooksul rõõmsat sündmust oodata! Heheh-heheh."
Mina rõõmsalt ja rahulikult naeratades (sest kurgid, need vaimustavad, fantastilised kurgid!): "Einoh-jah, pole siin midagi ... minul mitte, mitte teadaolevalt."
Onuväinolik mees ikka edasi ma-tean-küll-näoga muiates: "Heheh ... eks külapoisid narrisid tüdrukuid niimoodi ..."
Mina endiselt rõõmsalt ja rahulikult: "Teate, mul on hapukurkidega lapsest peale suhe, juba kaheksa-aastaselt võisin üksipäini purgitäie kurke ära süüa. Ja need siin on väga head kurgid."
Onuväinolik mees: "Heheh, jah, kurkidega oli mul ükskord nii ..."

Pärast mõtlesin, et see vanem, mulle puruvõõras mees tegi, nojah, Onu Väinot. Tema plaani järgi oleks mul ilmselt pidanud piinlik olema - mis siis, et ma olin juba esimest kurgitaldrikut tühjaks süües poolihääli vasakule ja paremale hõiganud, et ma ei ole rase, need kurgid on lihtsalt ... nagu luuletus. Kui ma aga oleks õigel ajal aru saanud ja kurgid ei oleks põhjustanud absoluutset õndsust, siis oleks see vestlus võinud kujuneda ka hoopis teistmoodi:

Onuväinolik mees vaatab kavalalt muiates minu kurgikrõmpsutamist: "Heh-heh, heh-heh ... vanasti ikka räägiti, et kui kangesti hapu ja soolase järgi isu on, siis võib üheksa kuu jooksul rõõmsat sündmust oodata! Heheh-heheh."
Mina konkreetselt ja rahulikult: "Jah, kuidas kellelgi. Ma ütleksin, et oma üheksa kuu plaane jagan ma inimestega, kellesse need puutuvad."
Onuväinolik mees ikka edasi ma-tean-küll-näoga muiates, aga mõnevõrra kohmetumalt: "Heheh ... eks külapoisid narrisid tüdrukuid niimoodi ..."
Mina veel konkreetsemalt: "Võimalik. Ainult et Teie ei ole enam ammu poiss ja mina pole ka enam kaua tüdruk olnud, pealegi on teiste inimeste narrimine õel, kas Te ei leia? (või kurjemas versioonis: kas Teile pole seda kunagi räägitud?)"

Jah, see poleks olnud viisakas. Samas, kes teab, võib-olla oleks Tundmatu Eakas Mees lõpetanud täiesti võõraste noorepoolsete naisterahvastega kontaktiotsimise piinlikkuse põhjustamise eesmärgil? Paraku tuleks sellist õpetust vist anda mõnevõrra noorematele. Lillebror, ma usun, on sobivas eas.

Igatahes oli rumal olukord. Hiljemalt üheksa kuu pärast selgub - neile, kellesse see võiks puutuda**.

Ma kopeerida ei oska, aga panen lingi: http://imgur.com/gallery/C4Q2A  Lauset "aga niisuguseid nalju on ju alati tehtud", pole mõtet mulle öelda, teate küll. Ühel sõbral just hukkus beebi, nii et ... Võõraste ja võõramate titesõnumid saame ikka siis teada, kui lapsuke elusalt ja tervelt kaisus, sinnamaani võib niisama kah kurki süüa. Ja need olid erakordselt maitsvad kurgid. Kahjuks ma ei tea, kes nad tõi, sest kujutage ette, äkki saab neid poest!

___________
* täpselt nagu Beavis ja Butthead oma diivanil, ausalt.
** arvesse võttes ravimikokteili, mis ma viimase poolteise kuu jooksul olen sisse puginud, tunduks ka krohvi või rohelise muru söömine päris loomulikuna, kogu ainevahetus on sassis nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul, rasedus on selles kontekstis äärmiselt ebatõenäoline. Juhtub, küll läheb mööda.

5 comments:

  1. Õigesti tehtud kurgid on igal ajal ja eluperioodil lihtsalt suurepärased!

    ReplyDelete
  2. No täpselt. Paluks mitte teha järeldusi kõigest ühe tunnuse põhjal!

    ReplyDelete
  3. Ma vist ütleks (kui meeleolu piisavalt hea) midagi sellist ehk, et ikka võib üheksa kuu jooksul rõõmsat sündmust oodata. Ja miks ainult ÜHT rõõmsat sündmust. Ikka lausa mitmeid rõõmsaid sündmusi. Jumal rõõmustab mind millegagi igal päeval. Ma väga loodan, et ka teie elus on rõõmsaid sündmusi rohkem kui üks kord üheksa kuu jooksul.

    ReplyDelete
  4. Jah, tõepoolest, Jumal rõõmustab igal päeval. Vanahärra silmapilgutused ja hehehid ei jätnud paraku palju laveerimisruumi.

    ReplyDelete
  5. Ma olen õppinud ignoreerima laveerimisruumi puudumist ja võtma endale õiguse vihjetest mitte aru saada (mõnikord, alati ma ei ole nii heas vormis ja tihtipeale tulevad sellised head vastusevariandid alles tagantjärgi pähe).

    Näiteks, kui mu armas Memm ütles, et küll sina ka ühel päeval kellegi kinni püüad, tegin ma juuresolnud sääsele ühe surmava pai ja vastasin, et muidugi püüan. Just praegu püüdsingi näiteks ühe sääse kinni ja lõin ta maha.
    Ja vastav teemaarendus lõpetati. Seniks kuniks.

    ReplyDelete