Saturday, January 16, 2016

Esimese maailma probleemid, sest ma lubasin Indigoaalasele, et teen rohkem nalja

Kõigepealt avastasin hommikul, et maavillased kampsunid olid läinud pesema vale programmiga. Mitte päris nukukampsuniteks vilditud, aga kuidagi tihedamad ja pisemad tundusid teised küll.

Siis sai Mehel kohv otsa, aga tal oli vaja veel tabletti võtta. Ohverdasin oma tassi ... aga minule enam ei jäänud.

Siis hakkasime mööbeldama. Nimelt oli Mees kööki akna alla ühe minu poolt ammu vihatud laua asemele tekitanud riiuli. Teises valguses selgus, et peitsimine polnud ikkagi nii hästi õnnestunud, nagu pidanuks. Urr. Siis selgus, et härra matemaatik oli teinud väikese valearvestuse ja 80 cm laiusesse vahesse tuli piiiigistada 83,5 cm lai riiul. Nihutasime kokaraamaturiiulit natuke ja nõudepesumasinat natuke ja saime uue riiuli paika.

Kõige selle nihutamise käigus selgus - tegelikult ma teadsin seda enne ka -, et mul on kaugelt liiga palju kokaraamatuid ja ajakirjadest välja tõmmatud retsepte.

Nüüd pole veinikastmeveine enam kuhugi panna, varem olid nad kenasti aknaaluse laua all.

Viisin kartulikoori ja muud taolist komposti. Tee kompostihunnikuni oli täiesti rookimata, lumi oli sügav.

No ja siis läksid mehed välja lund rookima (nüüd ma saan jälle kompostihunnikule ligi) ja puid tooma ja ma ei saanud hakata köögipõrandat pesema - puud tuuakse eelkõige kööki, meil on seal üks sobiv koht, aga mis sa pesed, kui kogu aeg trambitakse pestavast pinnast üle ...

Mees vaatab üle õla ja küsib, mis veel - küll neid tuleb juurde, pool päeva veel ees.

Õige vaatenurga tagasisaamiseks soovitan lugeda näiteks Ene Hioni raamatut "Valged varesed" või Salme Ranniko "Mälestuste radadel". Vaat neil olid probleemid ja ikkagi elasid edasi. Aga nüüd saadi puud sisse, ma lähen kööki küürima.

Edit õhtul: Köök sai puhtaks, aga siis me tõstsime laua teise kohta ja ma nüüd eksin köögis ühtelugu ära. Tähendab, vale tunne on.

Siis praadis Mees meile leiba ja pärast Lillebrori esimest hammustust oli selge, et ühest loksuvast hambast tuleb lahti saada kontrollitult, mitte juhuslikult, muidu võib see leivasöömise käigus pahandust teha. Järgnesid korduvad katsetused hambale niiti ümber saada, sest Mehe sõrmed ei mahtunud hambale õigetpidi ümber ja mina ei raatsinud suure jõuga tõmmata. Lõpuks saime niidi ümber ja juhtus olukord "kui on kuus, kargab suust!". Järgnes põhjalik otsimine - kuhugi valamu kanti see hammas lendas, aga kuhu täpselt?

No ja nüüd on väljas häbematul kombel miinus seitseteist. Kes lubas, ma küsin?

4 comments:

  1. Heh :)
    Meil ka kompostimure, aga pigem see, et kompost jäi sügisel välja laadimata kastist ja nüüd on kuhjaga - lagunemist enam ei toimu, jäätunud kuhi ei lase kaant peale panna.. Brrr.

    Aga teil on terve kokaraamatute RIIUL? Äge!!! Meil on ainult 60 cm neid vast, saab vahepeal sorteerida ja kõrguse ja värvide järgi komplekteerida neid, aga siis tuleb sobimatud jälle huvilistele edasi jagada, kui me neid kasutama pole sattunud.

    Hambakokkusattumus ka - Väiksem Vend läks magama ja magamise asemel tuli hammas lõpuks ometi ära. Järgmise sakid olid juba tagumisse ritta koha kätte võtnud. Jama ainult selles, et neljastel ei tule ju tavaliselt hambad ära - isegi neil, kes kuu aja pärast viieseks saavad! Lõualuu ju nii kitsuke alles, ei mina saa aru, kuhu need esimesed jäävhambad mahtuma peaks! Kaks piimahammast on ära tulnud, aga nende vahesse mahuks vist ainult üks uus. Aga see on tagumises reas. Elu on ikka üllatusi täis!:)

    Kas teil nukud üldse on olemas, kellele nukukampsuneid pakkuda? Loodan, et lähevad ikkagi lastele selga. Jõuga kasvõi.

    ReplyDelete
  2. Mul on kompost väga suures ja laokil hunnikus, mis suvel kipub üsna lehmasõnniku moodi lehkama. Aga kõrvitsatele selle peal meeldib.

    Kokaraamaturiiuli tegi Mees siis, kui raamatute hunnik külmiku otsast regulaarselt pähe kukkuma hakkas. Me oleme päris tihti Saksamaalt üliodavaid kokaraamatuid ostnud, sellepärast on riiulit vaja. Nüüd on sinna lisandunud ka ämmalt päritud raamatud, millega ma siiani pole osanud midagi peale hakata, aga ära visata pole ka veel viisakas. Veel hoian ma seal aiandusraamatuid ja meie perekondlikku raamatupidamist. Eriti "Maailma viljadest" on kasu, sest puu- ja aiaviljateemalised küsimused tekivad millegipärast ikka söögiajal, siis saab riiulist raamatu haarata ja järele vaadata, kuskohast näiteks kirsipuu algselt pärit on.

    Meil oli Unistaja see, kes kaks kuud enne viiendat sünnipäeva hambaid vahetama hakkas. Tutvusringkonnast on selliseid veelgi kuulda olnud. Jube ebaõiglus muidugi, et ära tulevad pisikesed terved hambad. Võiks ju olla nii, et uus hammas kasvab alles auklikuks läinud hamba asemele.

    Nukkudega on meil kehvasti, üks nukk on ja seda hoitakse millegipärast alasti. Samast soost lastega on selles mõttes ikka lihtne, et JJ kampsun sobib Unistajale ja Unistaja oma saab Lillebrori kasvamist ootama jääda.

    ReplyDelete
  3. Meie esiklapsel tuli ka uus piimakas n-ö tagumisse ritta. Tegime kiire foto ja meilisime hambaarstile. Tema ütles, et ei ole hullu kedagi, keel lükkab paika ja lõualuu muudkui kasvab ja ajapikku läheb kõik oma kohale. Praeguseks ongi kaks alumist teistega samas reas ja mahuvad kenasti.

    ReplyDelete
  4. Kui ma õigesti mäletan, siis oli nii Jõugu Juhil kui Lillebroril ka nii.

    ReplyDelete