Friday, February 12, 2016

Lõpetage Vanaema kiusamine!

Täna nägi minu ema välja, nagu ta oleks 77-aastane. (passi järgi ta ongi). Tavaliselt see nii ei ole. Tavaliselt ta ei paista välja väike, krimpsus, vana ja väsinud. Isegi siis, kui poisid on sõnakuulmatud olnud, ei paista asi nii hull välja - siis on ta äärmisel juhul väike, väsinud ja vihane. No aga oli vastik päev ka.

Kõigepealt helistati ühest telefonifirmast, seletati ja veendi, kuni Vanaema asjast üldse aru saamata sõlmis suulise lepingu kaheaastase klient-olemise kohta, pluss võttis kohustuse osta järelmaksuga mobiiltelefon. Vanaemal on mobiiltelefon, punane Nokia, nii oli ta ka aktiivsele telefonimüüjale öelnud, aga seda ei võetud kuulda. Vanaema oli õnnetu ja häbenes.  Õnneks saime selle asjaga korda. Helistasin telefonifirmasse ja vestlesin kellegagi, vist Robertiga. Robert kontrollis kõik viisakalt üle ja ütles, et ärge siis seda lepingut vastu võtke ega alla kirjutage, siis saab kõik korda. Nunuh. Ma loodan küll.

No ja siis helistas Keegi Kinnisvaramees ja teatas, et tema on tema ja tahaks Vanaema ja Vanaisa maja ära osta või vahetada näiteks väikese keskküttega korteri vastu. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

KORTERIIIIII!!!!!!!!!! (ma tegin nüüd koloratuursoprani häält) Vanaema ei ole nii umbes 60 aastat korteris elanud, Vanaisa natuke rohkem kui 50 aastat ... ja tuleb mingi jõmm (tuvastasin harvaesineva nime järgi mehe isiku, üsna jõmlik on, ta FB on täitsa avalik) ja arvab, et nad peaksid hakkama elama korteris, kus naabri silgukeetmise hais läbi seinakontakti tungib????

Vanaema peletas, mis suutis, ütles, et tema ei taha oma elus enam kuhugi kolida ja üldse. Nojah, see maja näeb üsna väsinud välja* küll, ja peaaegu kesklinna krunt ja miljonivaade, aga eee ... telefoninumbrit küll seina peal kirjas ei ole. Kui keegi paneks kirjakasti diskreetse sedeli sõnumiga "Tahaksin Teie tänaval maja osta, number on seejasee", siis oleks teine asi, aga kuskilt telefoninumber välja ajada ja helistada ... puhas häbematus. Pealegi kuulutab Keegi Kinnisvaramaakler, kes ühe köögiakna-vaate pildi järgi otsustades elab kuskil uuselamurajoonis, oma FB lehel, et tahab osta krunte investeerimiseks ja nii edasi. Vanu maju ostetakse sees elamiseks. Et remontida, juukseid katkuda ja vana aeda avastada.

Urr, ma ütlen! Eakatele inimestele helistatakse sünnipäeva puhul ja sõbrad helistavad, et rääkida, kuidas läheb, ja noh, vahel ka sellepärast, et kellegi matustele kutsuda. Meil on (veel) titesõnumid ealine iseärasus, Vanaemal ja Vanaisal matused, paraku. Aga need tänased kõned olid puhas kiusamine. Telefoni teel millegi müümine on üldse alatus ja veel niimoodi, et pensionär mitte millestki aru ei saa ... Ja kui te nüüd ütlete, et suvalistele vanainimestele helistamine ja nendelt maja väljapetmise üritamine on kooskõlas hea maakleritavaga, siis ei saa ma enam mitte millestki aru.

Urr. Me nüüd vähemalt teame, millise kinnisvaramaakleriga me eluilmaski tegemist ei tee, kui kunagi peaks vaja olema. Esialgu vast ei ole vaja ... ja kui on, siis meil on tegelikult üks pooltuttav maakler olemas, see, kes aitas linnakorterit müüa, tore mees.

__________
*muide, minu meelest ei ole välisvaade üldse nii oluline kui sisemine osa, eriti kui heade värvide linna projekti egiidi all müüdi Vanaisale värv, mis meie kliimas üle kahe aasta vastu ei pea.

8 comments:

  1. Hei. See on mingi viimaste aastate tendents, et vanainimes ära kasutada. Üks tuttav kurtis ka, kuidas temale isale, kelle mälu on juba kehvaks jääma hakanud, igasugu "tulge oma pakile järele" jms teateid tulema hakkas, kui mingid müügiagendid ta telefoni välja olid peilinud. Tühistas mis ta tühistas, ikka kurtis, et lihtsam oleks isale õpetada võõraste inimeste helistamise peale telefon hargile panna, sest viimati oli ta nõus olnud õhuionisaatorit ostma...

    Ma ei tea, mis aitaks. Kust te selle telefoninumbri saite, küsiksin mina kurjalt müügiagendile tagasi helistades ja paluksin selle numbri kohe andmebaasist kustutada. Päriselt ka. Laste numbritega sama lugu.
    Kui aga kodune telefoninumber, siis seda ka ei lubaks kasutada neil müügitehingute tegemiseks.

    ReplyDelete
  2. Kahjuks ei ostagi arendajad vanu maju, vaid lihtsalt krunte ehk maad. Maja kaob sealt krundilt sekundiga peale lepingu allkirjastamist ja asemele kerkib midagi uut ja tulusamat.
    Mina keelaks vanainimesel üldse igasuguse diskusiooni kõigi müüjatega ära, telefon hargile ja kogu lugu.

    ReplyDelete
  3. Jah, nii see ilmselt on. Krunt on küll huvitav ja hea asukohaga.

    Mees pakkus, et ma võiks selle kinnisvaratüübi ülemusele helistada ja küsida, kas see ongi hea äritava - tülitada inimesi, kes pole ise selleks soovi avaldanud, ja pakkuda selgelt kahjulikku tehingut. Korter on omandina alati kehvem valik kui maatükiga maja. Ma võib-olla helistangi. Kui läheb hästi, siis saab selle kinnisvaratüübi nahk pargitud ja tiivad kärbitud. Talle kuluks ära.

    ReplyDelete
  4. Nii kurb kuulda, et selline asi on nüüd ka juba Eestisse jõudnud.
    Selline vanainimeste ärakasutamine on meil siin igapäevane asi, sest vanureid on palju kergem ära osta kui teisi. Õnneks viimasel ajal on sellest väga palju meedias ja üldse avalikult räägitud ja on isegi vastu võetud teatud seadused mis sellist asja enam ei luba, samas võimalusi siiski veel nende ärakasutamiseks on küll ja küll.

    Helistamisega on vähemalt see hea asi, et saad kõne ruttu ära lõpetada, aga kui mingi müügimees ikka sulle koju tuleb siis sellisest mehest on palju raskem lahti saada. Mõnikord kestab selline äri pakkumine isegi mitu tundi ja tihti kui keegi vana inimene on alguses enesekindel ja tugev olnud ning ärist ära öelnud, siis peale paari tundi on inimene nii ära väsinud, et kirjutab paberitele alla lihtsalt selleks , et lõpuks sellest piinavast müügimehest lahti saada.

    Hästi kurb teema, aga midagi pole teha. Kõige kurvem veel, et tihti need vanurid kelle lapsed saaks neid aidata või nende kaitseks välja astuda ei julge või häbenevad sellistest tehingutest oma lastele või lähedastele rääkida.

    Umbes aasta tagasi tappis üks 92 aastane naine end ära kuna ta lihtsalt ei suutnud enam toime tulla pidevate raha nõudmistega erinevate heategevusorganisatsioonide poolt.
    http://www.dailymail.co.uk/news/article-3083859/Shame-charities-drove-Olive-death-Organisations-exploited-pensioner-s-kind-heart-admit-sending-begging-letters.html

    ReplyDelete
  5. Jah, Vanaema häbenes ka ja muretses, et on vist midagi rumalat teinud. Õnneks rääkis, ise oli ka pärast rõõmus, et ikka meile ära rääkis ja asi lahendatud sai.

    ReplyDelete
  6. mhmh. väga kurvad lood. meie vanaema said mingid tolmuimeja-tüübid kätte ja vaeseke ei julgenudki ei mulle ega õele rääkida. õnneks siiski juuratudengist õepoeg kuidagi sai jälile asjale ja aitas ka lahendada - ime-imeja võeti tagasi ja raha samamoodi tagastati. aga tõesti, alatud võtted :(

    ReplyDelete
  7. Ma kardan, et ülemus ei tee mitte midagi sellise müügimehega. Eks neil ole ju ka plaanid täita, kuu müügimeheks tahavad kõik saada, omavahel käib võistlus ja firma juhataja on selle asja taga. teisedki firmad teevad nii (kinnisvaras vähemalt), miks nad peaksid ühe kõne peale midagi ette võtma?
    Võib-olla lugejakiri/arvamuslugu mõnda ajalehte või portaali aitaks, või tarbijakaitse?

    ReplyDelete
  8. Ma ei kirjuta väga põhimõtteliselt lugejakirju, mul on ajakirjanikega jälgid kogemused, Ritsik on ainuke, keda ma usaldan, aga tema ei tegutse selles piirkonnas ega vist selle teemaga.
    Tarbijakaitse on isegi mõte. Uurin seda, aitäh!

    ReplyDelete