CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Friday, February 5, 2016

Varbaotsteni vihane

Mõnikord läheb koduõppimine hästi. Mõnikord läheb lapsevanema meelest normaalselt, aga koduõppurid ise vinguvad, miks nii paaaaljuu? Siis tekib väike tahtmine koduõppureid koolitundide mahu ja molutamisega ehmatada.

No ja mõnikord ... on lapsevanem varbaotsteni maruvihane.

Täna on huviringipäev, tähendab, koduõpitakse iseseisvalt - ei midagi rasket ega põhimõtteliselt uut -, Vanaema ja Vanaisa kodus. Kui on koduõpitud, tohib teha palju põnevaid asju. Joonistada, meisterdada ja otse loomulikult lugeda. Vanaema toas on mitu seinatäit raamatuid, sealhulgas lasteraamatuid. "Tõde ja õigus", millest mina ennast umbes Jõugu Juhi vanuselt läbi närisin, on ka, keegi pole sedagi keelanud. Telekat vaadata ei tohi. Loomulikult ei tohi, kesse hull keset päeva pildikasti vahib?

Mis te arvate, mida seal täna tehti? Pooled koduõppimised õppimata ja teine pool lohakalt tehtud! Lisaks neile kahele pahandusele - telerivaatamine ja koolitöö tegematajätmine - valetati Vanaemale suu sisse: "Aga emme lubab natuke vaadata, kui kõik tehtud on, meil on tehtud!" Jah. Tunnistan pattu. Olen paaril korral lubanud vaadata ... sel ühel päeval. Mitte alati. Mitte kunagi nii, et midagi on tegemata!

Ma olin varbaotsteni vihane. Muidugi, lapsena olin mina ka telekasõltlane, aga kuna peale lastesaadete mitte midagi mõistlikku vaadata ei olnud (noh, "Teatriõhtu" vahel, aga selle ajaks aeti mind tavaliselt magama), siis ma vaatasingi ainult seda, mida lastele pakuti. Ainult ETV pealt, sest vene keeles vaatamine oli minu jaoks ka siis võeh - mis sa vaatad, kui midagi aru ei saa! (et ma pilti oluliselt ei näe, selgus vahetult enne kooli, selleks ajaks oli vene saadete võeh juba kinnistunud) Teleka-aeg oli kullakaaluga ja vähese saateaja raiskamine täieliku jama peale nörritas päris tõsiselt. Näiteks igavsaade "Miljon miksi", mis mind kohe mitte ei kõnetanud, või reedeõhtuse Leopoldiaja kulutamine lollaka leopoldvõimlemise peale - juba siis vihkasin ma sporti südamest.
Nii et tegelikult ma saan natuke lastest aru. Aga. Meil on kokkulepe. Neil on kohustused. Neil on igal õhtul tund! aega ägedaid saateid, ei mingit leopoldvõimlemist ega "Nõiutud saart"*, viimasel ajal isegi rohkem, sest minutikene venitatakse siit ja teine minutikene sealt ...

Nüüd on keeratud korralik käkk ja sellega kaasnevad sanktsioonid. JJ kui vanim, teoreetiliselt mõistlikem ja kogu vahtimise initsiaator saab nädalase ekraanikeelu. Ülejäänud kahe puhul kahaneb teleka-aeg selleks nädalaks 25-minutilise multikani. Äkki saame asjad jälle korda. Põrsakesed sihukesed, õigekirja pole ollagi, aga näe, raamatut ilma sundimata pihku ei võta, vaja on telerit vahtida ...

Mh. Ma pole ammu laste peale niimoodi vihastanud. Natuke igapäevast juuksekatkumist on normaalne, üldiselt on nad ju suurepärased lapsed, aga täna ... Lõrr.

__________
*Kas keegi teab, mis selle kolemultika mõte on ja mis imeasja pärast seda lastesaate nime all näidati?

2 comments:

ritsik said...

Mu meelest sa reageerid natuke üle. Piiride katsetamine ja soov natuke lihtsamalt läbi ajada on nii tavaline ju. Ja võrrelda meie ning meie laste lapsepõlve pole üldse mõtet, ajad on muutunud. Su lapsed loevad ju kenasti, ära muretse selle natukese telekavaatamise pärast.

reet said...

Ritsik! Sa oled ka keskealine, ajad pole midagi muutunud, noorus on lihtsalt hukas!
Tegelikult on see telekajama pikaajalise piirivenitamisprotsessi tulemus. Üks kord ei pane tähele, et piir venib, teine kord kutsud korrale, kolmas kord venib jälle ...
Paraku lapsed ei loe üldse. Unistaja on kuu ajaga lugenud umbes 100 lehekülge, JJ puhul on asi veidi parem, aga temal ei paista lugemisest mingit tolku olevat. Lillebror ainult rabeleb. Meil on asjad hetkel väga käest ära, koolitöödes ja muidu ka. Nädalajagu vähem ekraane ja rohkem lauamänge jms asju vanematega on häädavajalik.

Post a Comment