Ma hakkasin mõne nädala eest kirjutama sellest, kuidas igaühel on oma tõde ja oma õigus, aga mõte jäi poolikuks. Tundub, et ei olnud lõpuni mõtlemist vääriv mõte. Vahepeal läks lausa meelest äragi, täna tuli meelde, hoopis üllatavas kontekstis.
Kas teil on ka nii olnud, et satute lühikese aja jooksul korduvalt sarnastesse olukordadesse? Näiteks, et peate mõne päevaga maha õige mitu diskussiooni riigi poliitikast absoluutselt erinevate inimestega, kellega te muidu räägite peamiselt ilmast ja näiteks autoremondist?
Minul vahel on. Mõnikord on pentsik, mõnikord tobe, mõnikord lihtalt kahju - mõnikord ikka tore ka. Hetkel on selline periood. Ootan huviga, millise kummalise haridusteemalise vestluse homne päev endaga kaasa toob. Südame järgi tahaks hoopis porgandite kastmisest rääkida, aga näe, tuleb rääkida haridusest.
***
Selle südamejärgse teemaga on nii, et kompostihunnikusse torgatud kõrvitsaseemned on lõpuks tekitanud taimekesed. Loomulikult kolm päeva pärast seda, kui me turult natuke suuremad taimed tõime. Kui nüüd vihma ka tuleks (ma olen vist juba umbes sada korda öelnud, et meil ei saja üldse mitte kunagi?), siis võiks loota kõrvitsarohket sügist. Rõõmus.
Kõrvitsate kohta räägitakse, et neid ei tohi palju lähestikku istutada, muidu hakkavad üksteist kasvus üle trumpama ja unustavad viljade tootmise ära.
ReplyDeleteAhsoo. Aitäh, me siis vaatame, kuidas me nad ära hajutame. Kompostihunnikus on ruumi veel küllalt. Äsjatärganuid ei tohiks ümberistutamine ka nii hirrrmsasti häirida, ma usun.
ReplyDeleteMa nagu teaks kusagilt, et ca 1,5 m võiks olla taimede vahe.
ReplyDeleteSohoh. Me oleme siiani pannud parimal juhul 50 cm vahet ja saanud ikka 50 kuni 100 kg kõrvitsaid ... Aga me kolime siis need nina väljapistnud eksemplarid mujale, paari päeva pärast, koos labidatäie mullaga - ruumi on küllalt.
ReplyDelete