CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Friday, May 13, 2016

Üksinda kodus

Kõigepealt selgus, et suurtel poistel on homme koduvanavallatul kellaajal tarvis sõita võistlustele Kohta, Kus Keegi Pole Kunagi Käinud (ilmselgelt keegi isegi elab seal, aga meie pole sinna iialgi sattunud) ja et spordikooli poolt on edasi-tagasi buss ja puha. Et see väljub Linnast, tundus arukas jätta Jõugu Juht ja Unistaja ööseks Vanaema hoole alla ja ise olla homme õhtuni (kui me kardetavasti märjad lapsed bussi pealt vastu võtame ja nendega muuseumiööle läheme) moodne perekond ühe lapsega. Suurtel lõpeb puutöö ka reedeti kell palju kuus läbi, Lillebrori seltsis saime varakult koju.

Lillebror ei tundnud algul ilma vendadeta olemist rõõmu - kui ma palusin tal lauda katta, sai ta pahaseks ja porises, et vihkab üksi kodus olemist, siis peab ta kõik tööd ise ära tegema! Tuletasin meelde, et ühel päeval kolib ta välja ja peab siis ikka kõike ise tegema. Selle peale arvas Lillebror, et ta võtab endale naise ja sinnamaani elab meil. (Tähendab, kui me tahame, et ta varakult naise võtaks, tuleb ta välja visata? Tegelikult me tahame, et ta õige naise leiaks, sellise, kellega ta tõesti hästi sobib.)

Siis selgus, et Mehel on üks tööasi ajada Kohas, Kus Keegi Pole Kunagi Käinud - ainult et see Koht oli meie kodu suhtes palju lähemal. Kas läheme sõitma, Lillebror? Eeee ... ma jääks parem koju, aga mul pole telefoni. Jätsin enda oma, sellega on lihtne ümber käia. Vanaema telefoniga on Lillebror helistanud küll. Arvutisse tohib, telekat võib. Söö söök ära ja joo piimatass tühjaks. Triibuline Sassu (14-aastane) tuli vanemaks vastutustundlikuks isikuks õuest sisse.

Minul hakkas süda hirrrrmsasti valutama meie metsmaasikaraiesmiku lähistel, vast 14 kilomeetrit kodust. Lillebror ilmselt nautis sel ajal arvutit (talle meeldib mäng agar.io)  ja Lammas Shauni telerist. Mees rahustas mind maha. Õnneks olid loodusvaated ilusad.

Paar korda helistas Lillebror. Kas õuna võib? Kas telekat võib kauem vaadata? Mina palusin, et ta läheks ja keeraks kinni aiakraani. Jah, lubas laps.

Kaks tundi hiljem olime kodus. Lillebror, su söök on söömata? Ups ... Kas sa aiakraani keerasid kinni? Ups ... Et Valge Mini tema piimatassi kallal käis, tähendab, piim ära ununes, tunnistas ta ise üles.

Upsid upsideks, laps oli elus ja rõõmus, ei muretsenud, maja oli paigas, vastupidiselt Vanaema veendumustele ei olnud Lillebror tormanud auto tagatulesid nähes mängima tikkudega ega midagi. Tubli poiss, ma arvan.

0 comments:

Post a Comment