Peamiselt keerleb elu hetkel vaarikate ümber. Minu lapsepõlvekodu aed on troopiline saar või umbes nii ja seal kasvab kõik, mis ise tahab - vaarikad tahavad sel aastal väga.
Veel on elu sees olnud lastevaba periood, mille me sisustasime mitmesegase tegevusega, näiteks lihvisime ja õlitasime köögipõrandat, käisime mustikal (ma üksi ei julgenud, ei olnud päris kodulähedane mets) ja triibuliste kaltsuvaipadega laadal.
Eile saime laagrist tagasi kolm poisslast. Lillebror oli saanud mesilaselt nõelata, Jõugu Juht tiitliks "Auväärne" ja Unistaja peaaegu kaotanud ära telefoni. Sääsed olid öösiti söönud kõiki kolme - see on laagerdamise juures paratamatus. Koduteel lõppes muljetamine äketse ära ja juba enne Tänassilmat oli tagaistmel olukord, mida võib nimetada "shutdown complete". JJ ärkas enne Linna ja kiitis, et magada oli väga mõnus.
Täna hommikul hakkasid noormehed liigutama alles millalgi pärast kella 9 ja Unistajat pidin lausa äratama. Ilmselgelt oli laager edukas.
Täna oli muidugi kirik ka. Pärast kirikut käisime ... Vanaema aias vaarikaid korjamas, tähendab, mina korjasin, Mees ajas mingeid asju Vanaisaga ja poisid käisid telekavaatamise (mingi Tjorveni-film) vahele natuke vaarikate juures abis, kõhtu korjamas. Veel täna õhtul tuleb keeta palju moosi. (lisaks neile 16 puhta vaarikamoosi purgile ja umbes 8 vaarika-šokolaadimoosi purgile, mis keldris juba olemas on)
Uuel nädalal tegeleme tikritega, mida on meil õuuuuudselt palju, külastame Lillebrori võimaliku adenoidi asjus perearsti ja teeme kindlasti midagi veel.
Kadestan Sind nende vaarikate ja tikrite pärast!
ReplyDeleteÄra kadesta. Tule parem korjele, neljapäeval umbes kell 13.
ReplyDelete