Tuesday, July 19, 2016

Lapstööjõu ärakasutamisest

Ma nii igaks juhuks seletan, et keegi eelmise postituse valguses ei arvaks, et ...

Teate, ma usun, et nii suured lapsed nagu meie omad peaksid suutma natuke vastutust võtta küll. Ma arvan, et teil seal teisel pool on ka lapsed, kes koristavad oma tuba ja panevad oma pesu sahtlisse, mõni äkki isegi peseb nõusid või teeb süüa.

Meie poisid peavad praegu:
  • tühjendama nõudepesumasinat. Iga päev. Üksteise järel, nii, et esmaspäeval üks, teisipäeval teine, kolmapäeval kolmas, neljapäeval jälle seesama, kes esmaspäeval, ja nii edasi.
  • panema ära oma pesud. Mina panen musta pesu masinasse, riputan märjad asjad nöörile, toon kuivad tuppa, sorteerin ära. Ikka nii, et lasteasjad kõik ühte kuhja, triigitav kaup teise, Mehe asjad kappi ja minu asjad kappi ... Ma vahel käin Lillebrori ja Unistaja sahtlid üle, neil see särkide sirgeltpanemine on natuke nagu segane.
  • koristama oma tuba ja kaminasaali, aga mitte igapäevaselt. Oma toas luuakse ju maailmu, ühel päeval alanud mäng võib järgmisel päeval edasi minna, jube julm oleks käskida kogu kupatud õhtul ära panna. Tolmuimejaga tuuseldada nad oskavad, ja legoklotse oma käe järgi ära panna kah. Raamaturiiuliga tegelen mina, kui sealne olukord väga hirmsaks läheb.
  • aitama vajaduspõhiselt muude ruumide koristamisel. Põhiülesanded on sättida jalatseid esikus, tegutseda tolmuinejaga ja panna vales kohas maandunud asju õigesse kohta tagasi.
  • aitama hooajatöödes.
Vaat need hooajatööd on selline omaette asi. Talvel roogib Unistaja rõõmuga lund, sest talle lihtsalt väga meeldib. Suvel niidab Jõugu Juht üsna hea meelega muru, sest talle on see veel uus asi. No aga muud tööd tahavad kah teha. Talvel tuleb kanda puid ja kui kästakse, teha ahju tuli. Suvel tuleb igal juhul transportida käru niidetud heinaga, aga ka korjata oksi pargist - neid on alati palju, sest meie pargi puud on vanad. Marjakorjamine on puhtalt ja ainult hooajatöö, mis on lastele tüütu, aga üldse mitte keeruline. Põnev on siis, kui saab issiga mingit ehitustööd teha, aga seda alati ei saa ja kui töö seisneb lihtsalt millegi kinnihoidmises või asjade kätteandmiseks kõrvalseismises (noh, nagu opiõde, et andke nüüd skalpell ja nüüd kontrollige vererõhku - Mees armastab ka niisugust abilist pidada, kes ulataks talle naelu või ristpea-kruvikeerajat, kuni ta ise kuskil ahju taga sõlmes on), imbub abiline esimesel võimalusel minema.

Igapäevatöödest kaalun endale köögiabilise määramist - et näiteks iga päev on nõudepesumasina eest vastutav lapsühik ka õhtusöögi valmistamise ajal abiks, segab panni peal, lõigub midagi ja nii edasi. Paari päeva eest oli kiire ja Unistaja sai koogikomponentide väljamõõtmisega väga hästi hakkama. Ainult et köögiabilisele peaks ilmselt ka pidevalt tööd pakkuma ja seda osa pole ma veel lõpuni mõelnud.

Kokku võtavad igasugused kodutööd harva paar tundi päevast, enamasti vaevalt pool tundi - ja seda ei saa ometi liigseks pidada? Arvatavasti oleks üsna kole lugu, kui meil kasvaks kolm printsikest, kes ei tea, kuidas puhas pesu sahtlisse saab ja mida teha tolmuga.

3 comments:

  1. Miks Sa üldse vabandad-õigustad!? Minu meelest teed Sa küll õiget asja ja kui mul oleks pisike tütar, siis oleks rõõm kuulda, et kusagil tänases maailmas kasvavad veel poisid, kel käed küljes ja kes külmkapi kõrvale nälga ei sure.

    Mu meelest on see normaalne, et kui see on meie kodu, siis on see meie kõigi mure, et oleks korras, puhas ja mõnus olla. Lisaks peavad lapsed õppima, et elus tuleb ete ka asju ja töid, mis ei ole ehk nii mõnusad ja ägedad, et vahel on vaja ka tüütut ja nõmedad- seegi ju osa kasvatusest ja inimesesks saamisest.

    ReplyDelete
  2. Vahel tekib lihtsalt mõte, et kõik see meie elu kõlab nagu "Üks on see ja teine on teine ja mina pean üksinda rabamaa!" Ei ole ja "see porgand või?" esineb ka peamiselt ainult mul endal, sest peenarde kallale lasen ma lapsi ainult väga kontrollitud tingimustes. Nõgesed, muide, on küll täpselt sama võimsad nagu "Nukitsamehe" filmis.

    ReplyDelete