CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Tuesday, August 9, 2016

Koduõppe-alane küsimus

Meil ei ole kunagi varem läinud esimesse klassi laps, kes jääb kohe koduõppele. Eks ma arutan seda aktuse-asja kõigi noormeeste osas asjassepuutuvate õpetajate ja õppealajuhatajaga ka - sest Unistaja saab klassijuhataja, keda ta elus kordagi näinud ei ole, peaks tutvuma, ja õppealajuhataja jällegi hõikab tavaliselt esimese klassi laste nimesid välja -, aga ma küsin enne õpetajatega arutamist (sest ma ei näe neid enne, kui paari nädala pärast, väga inetu oleks võrdlemisi väikese lapsevanema-küsimusega keset puhkust tüüdata) siin ka.

Kas koduõppele jääv esimese klassi laps peaks käima aktusel aabitsat saamas? Me oleme siiani seda koduõppeasja ilma igasuguste aktuste ja osalemisteta ajanud, lihtsalt võtame ühel päeval töövihikud lahti ja hakkame toimetama, aga esimene klass ... Mitte et ma seda nii hirmus oluliseks peaks, Lillebror ise ei taha aktusele minekust kuuldagi ja paras korraldamine oleks see kah - organiseeri kõik pidulikud riided, loe lapsele sada korda sõnad peale ... sest Lillebroril on praegu mingi seitsmeaastaste kriis, ta käitub halvasti aega ja kohta valimata. :( Õnneks käitub suurema osa ajast täiesti normaalselt, isegi armsasti, aga iial ei tea, millal talle pahapoisi-hoog peale tuleb.


Ühesõnaga, mina ei pea esimesse klassi astumist mingiks eriliseks verstapostiks lapse elus, laps ise ei ole huvitatud, süsteemi kui niisugust me oluliselt ei austa - aga vähemalt mina pean väga lugu asjassepuutuvatest õpetajatest. Lilled tuleb ikka viia, eks ole. Küsimus on ainult, kas lapse arengu jaoks oleks vajalik kogeda aktust ja lapsevanem peaks tegema kohustuslikku oi-sa-oled-nüüd-koolipoiss-nägu - nagu ma juba Unistaja puhul koolis näitlemas käisin (Jõugu Juhi puhul oli ikka endal ka mingi Tähtsa Sündmuse Tunne sees). Mida teie teeksite? Eriti tore oleks, kui oma kogemust jagaks keegi, kellel on laps kohe esimese klassi alguses koduõppele jäänud.

1 comments:

karina said...

Meie kaks vanemat käisid küll 1.klassi aktusel koduõppuritena. Ega ma ei mõelnud tookord asja üle väga filosoofiliselt, piisas, et koolist klassijuhataja või direktor kutsus, et jääte küll koju õppima, aga tulge ikka ja saab aabitsa jne. Me siis läksimegi ja oli täitsa pidulik, tegime pilti ja saime kõik õppematerjalid kätte jnd. Edaspidigi oleme aktustel käinud, vahel kogu kambaga. Aga nüüd ma mõtlen, et tegelikult pole vajadust ju koduõppuriga minna. Ja kui ma tahaks/julgeks olla võimalikult koolikauge, siis ma ei läheks. Samas, kui ma tean, et hiljemalt 5 aasta pärast tõenäoliselt mu koduõppur liitub eakaaslastega samas koolis, siis hoian sidet. Ja ilmselt läheme ka aktusele...Aga ma tean mitmeid koduõppureid kes ei käi iialgi.

Post a Comment