Tuesday, August 16, 2016

Kuidas meil õunamahla tehakse

Kõigepealt üks lugu.

1993. aastal oli meil taas väga õudne hea õunasaak. Enne Saksamaale lendamist abistasin oma vanemaid ikka päris mitme mahlalaari juures. Traditsioonilisel viisil - sellest hiljem täpsemalt. Igatahes sain ma oma lapsehoiupereisalt kõvasti pragada, kui ma ei ilmutanud mitte mingisugust vaimustust tema poolt toodud kahe kolmveerandliitrise tetrapaki suhtes. "Kujuta ette, ma sain tee äärest ühest talust nende enda tehtud õunamahla osta, see on täiesti värske, pole üldse selline nagu poest, sa pead seda kindlasti proovima, ega tänapäeval sellist asja kuskilt ei saa!" Minu seletuse peale, et aaaaga ma eelmisel nädalal kodus veel tegin vanematega mahla, reageeriti uskumatusega. "Sa ju kirjutasid ankeeti, et elad linnas, teil ei saa oma aeda olla!" Ühtpidi oli tegu sakslastele tüüpilise minateanparemini-suhtumisega, mida ma olen hiljem ka palju sümpaatsematelt inimestelt kuulnud. Teistpidi olid nad, jah, oma ametis väga edukad inimesed, kellel puudus igasugune valmisolek aktsepteerida, et elu väljaspool nende töö-kodu-hobi-eksootikareis ringi võib olla teistsugune kui nemad on Otsustanud.

Hiljem on neid mahlategusid ikka toimunud. Traditsioonilisel viisil tuleb kogu atribuutika üles seada õues. Õunu pestakse mitmes suures plastkausis (no mis mõttes sa ei jaksa kaussi koos õunte ja veega kanda?) veevärgikülma veega, õuetemperatuurist sõltumata. Üldse pestakse kõike võimalikult külma veega. Õunaveski töölelülitamise hetk on umbes sama pingeline kui infarktiohvri elustamine filmides. Veskioperaatori õigusi juba igaüks ei saa! Enne õunte masindamist lõigatakse muidugi välja kõik ussitanud kohad ja mädaplekid, sabad ka - sest mädaõuna- ja ussimahla me ei taha, aga sabad rikuvad riivi ära. Pressimine läheb natuke vähem dramaatiliselt peale selle, et pärast pestakse lapid - jah, muidugi! - jääkülmas vees. Pärast kuumutatakse mahla koos pudelitega (vanad piimapudelid, patentkorgiga!) vanas Weck-nõus.

Meie murrame traditsioone meelsasti. Mõne aasta eest, kui Vanaema ja Vanaisa veel märgatavalt kõbusamad olid, oli Vanaema väga häiritud, et meie masindasime ja pressisime toas. Et meie köögis on ruumi sõna otseses mõttes kolm korda rohkem kui Vanaema köögis, ei olnud argument. Alati on õues mahla tehtud, väitis Vanaema.

Enam Vanaema ja Vanaisa mahlapressimisel ei osale. Tundub, et oleme suutnud kokku panna traditsioone eirava, aga märgatavalt tööjõusõbralikuma viisi.

Õunad tuuakse puu alt ja kummutatakse dušikabiini. Üks pesuvann kõik, puhtas vannis võib pesta õunu või kasse või inimesi ... Seal saab neid leige veega pesta ja pesijal ei hakka külm. No ja vett saab ära lasta nii-öelda isevoolu abil, tuleb ainult kork põhjast lahti kangutada. Vett täis kausiga Vee Ärakallamise Kohta (see on traditsiooniliselt pesemise paigast tükk maad eemal) vankuda pole üldse lõbus, enamasti loksub kõhu peale ja üldse.

Õunad lõigatakse küll jah. Me ei soovi endiselt ei mädaõuna- ega ussimahla, ja sabad on tõesti kõvad.

Masindamine ja pressimine toimub köögis, samuti kuumutamine. Seetõttu on mõttekas õunapressimiseks valida jahedam ilm, see puupliit annab üsna kenasti sooja. Mul Weck-nõud ei ole, sellepärast kuumutan mahla lihtsalt paaripangeses kastrulis ja tõstan pärast purkidesse ümber. Minu meelest võib mahla hoida ka purgis. Kolmeliitristes ... kui mujale ei mahu, aga eelistatavalt väiksemates, näiteks poe-kurgipurkides. Kahjuks on kurgipurgikaantel kurgipurgilõhn juures ja neid paraku mahla juures taaskasutada ei saa, oleme proovinud. Igal juhul ei saa ma üldse aru inimestest, kes paigutavad mahla viinapudelitesse ... millel on sildid peal. Öäk. Pealegi, kuskohast nad sellises koguses viinapudeleid võtavad? Mahlalapid pesen masinas, ilma pulbrita. Pole veel mahla rikkunud.

Igatahes oleme meie nüüd oma mittetraditsioonilisel viisil teinud 60 liitrit mahla ja see on kõigest murdosa meil aias olevatest õuntest. Ootame sõpru ja tuttavaid mahla tegema, koju viima ja kuumutama peate küll täitsa omade jõududega.

3 comments:

  1. :) Õues mahla pressimise kirjeldus tuleb nii tuttav ette. Meil kallatakse õunavanni paar kannu keevat vett, et saaks soojem, aga külmemal päeval läheb sellest hoolimata ruttu jahedaks. Sabade äralõikamise peale pole me veel tulnud, äkki on võimsam purustaja. Kambakesi (paar-kolm peret, sh abistajad/segajad) saab korraga 100-150 liitrit mahla tehtud küll.

    Meie oleme muide just see mahla viina- jms pudelitesse paigutav pere. Muist pudelitest on kunagi aastakümneid tagasi taara kokkuostust toodud, muist tasapisi teistelt pereliikmetelt ja sõpradelt kogunenud (meie endi alkoholikäive on nullilähedane). Sildid võiks küll lahti leotada, jah :P Aga ennast enam ei häiri. Sel sügisel võtan ehk siiski ette.

    ReplyDelete
  2. Ahsoo. Ma olen jah mõelnud, kuskohast nii palju viinapudeleid koguneb, aga taara kokkuost on liigiline küll. Kas viinapudeli kuju on mahlapudeliks eriti mugav?

    ReplyDelete
  3. Liitrine pudel (ka 0,75) on tegemiseks ja ühe hooga tarbimiseks paras suurus, pudelisse villimine on lehtri abil kah päris mõnus. Kaheliitrine purk on juba liiga suur (v.a suurürituste korral), samuti on purgist märksa kehvem valada. Aga eks ta vast harjumuse asi ole.

    ReplyDelete