Friday, August 12, 2016

Tänulik. Kaheteistkümnes päev augustis.





Täna oli iga-aastane Juukselõikamise Päev. Kuna juuksuri juures käimise miinus on lisaks krõbedavõitu hinnale ka organiseerimise probleem*, olen tänulik, et kahe noorema poisi juuksed hoiavad lokki, nii et nende puhul ei torka "jäin muruniiduki alla" lõikus eemalt silma ja ma saan nende juukseid ise lõigata. Pildil vasakul on suurem osa Unistaja pahmakast, paremal Lillebrori parukas. Lillebroril ongi paksemad juuksed, aga need olid ka algusest peale pikemad. Nüüd on meil kaks häirivalt nudi last, keda me umbes nädal aega avalikult ei näita, selle ajaga kasvab vast mõni ups natukegi välja ja lokk kujundab soengu ära. Lillebroril keerasid pealaepealsed pikemad, sorakil ja täitsa sirge olemisega salgud lokki otsekohe, kui ma kääridega esimese naksti tegin, nii et on lootust. Unistaja jällegi sättis endale peegli eest punkariharja ja oli rõõmus.

______
*pluss kõigi senikohatud juuksurite oiatus "nii pikad juuksed, ise veel poiss!" pluss juuksurite ilmne võimetus ilma pideva juhendamiseta aru saada, milline soeng on poisterahva puhul kena ja milline mitte. Kui ma pean isaga juuksuris käinud lapse niiehknii pärast ise üle pügama, mis mõte on siis juuksurisse minna?

No comments:

Post a Comment