CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Thursday, September 1, 2016

Esimesel septembril jõuab nii palju

Jõuab hommikul unise sooja kerana süles istuda ja muretseda.

Jõuab muretsemise vähendamiseks õpetaja pilti mitu korda üle vaadata.

Jõuab ohata, et peab vist riidesse panema: "Ega ma vist pidžaamas ei või minna."

Jõuab hommikusöögiks süüa poolteist! tükki eileõhtust õuna-pisarakooki.

Jõuab Vanaemale ennast ette näidata, ise must ja valge nagu matuseline või pääsuke.

Jõuab lillepoes täielikku otsustamatust ilmutada, kuni emme teeb ettepaneku, et viime siis Eelkooliõpetajale ka lilled.

Jõuab peaaegu et hiljaks jääda.

Jõuab teada saada, et teda aktusele juhatanud tütarlapse lemmiktoit on pitsa.

Jõuab aktusel hästi käituda.

Jõuab direktoril kätt suruda ja oma kohale tagasi jõudes esimese asjana mütsi* peast rabada.

Jõuab Õpetaja käe otsas klassi jalutada ja pärast tubliduse eest kiita saada.

Jõuab Õpetaja Õunapuuhaldja sissejuhatava jutu ajal laua all aabitsat käkerdada, nii et emme peab raamatu päästmiseks sekkuma.

Jõuab Vanaema juures jäätist süüa.

Jõuab Vanaemaga õunamahla keldrisse viia.

Jõuab kuulata, kuidas lapsevanem ohib ühe suurema venna õigekirja ja teise venna hajameelsuse (Vanaema sai trenni unustatud jope koos pungil täis rahakoti ja telefoniga ikka kätte) üle.

Jõuab koos muude pere meestega pool riita puid kuuri vedada.

Jõuab lõpmatuseni kuulata "lombivee-laulu", mis aktusel väga meeldis. Vähemalt lapsevanematel on see nüüd täielikult peas. Kes seda meie kõigi lapsepõlves telekas laulis?

Jõuab närida kanakoiba.

Jõuab mängida kassiga.

Jõuab ilmselt kuulata ka unejuttu.

Edit natuke hiljem: Kui lapsevanem küsib, kuidas siis Õpetaja Õunapuuhaldjas meeldis, jõuab esimese klassi õpilane hüüda: "Väga!" :)


Lapsevanemad, tänan küsimast, on vist olnud oluliselt vähem tegusad. Muretsemine, kas laps ikka tunneb ennast aktusel hästi, et lips viltu ei ole ega midagi, on raske töö. Vähemalt ei  pea koduõppelapse puhul töövihikuid paberdama ega varustust sildistama.

_______
*traditsiooniliselt pannakse meil esimese klassi õpilasele pähe koolimüts. Lillebroril kui koduõppelapsel, kes seda mütsi tarvitama ei hakka - kui kunagi tulevikus tarvis läheb, siis me hangime pea kasvamise järgi -, oli korraks laenatud tagavaramüts, teised pered vist ostavad.


0 comments:

Post a Comment