CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Friday, September 16, 2016

Keskealine naine tahab koju?

Kõigepealt lugesin mingist artiklist oma noorepõlve-kodulinna Frankfurdi miskist linnaosast, millest ma siiani kuulnudki ei olnud. Muidugi oli tarvis guugeldada. Selgus, et olen sellest linnaosast korduvalt ja korduvalt S-Bahniga mööda ja läbi sõitnud, aga omanimelist jaama tal tõesti ei ole. Ja siis ... tuli täiesti nõrgestav nostalgiahoog. Saksamaa, niuks!

Pealegi on just neil päevil välja tulnud või välja tulemas raamat "Minu Saksamaa", mida ma muidugi ko-hu-ta-valt vajan ja mis katkendite põhjal kirjeldab veel kriipsuke hullupöörasemat seiklemist kui see, mille peale meie Mehega vahel mõelnud oleme.

Nüüd on küsimus selles, kas on tegu ...

... lihtsalt nostalgilise noorepõlveigatsusega - igatsen tagasi aega, kui tervis oli veel hea, aga mõistust oli umbes sama vähe kui kohustusi?
... tõsise unistusega, mille teokstegemine tõstaks tuntavalt kõigi pereliikmete elukvaliteeti (ja ma ei mõtle elukvaliteedi all majanduslikku, vaid ikka emotsionaalset, vaimset jne heaolu)?
... mõistliku tegevuse vähesusest sündinud tobemõttega? Ja miks mul midagi mõistlikku teha ei ole - kolmapäeval kohtusin külma tuulega. Ise ei saanud arugi, et oleks külm olnud, aga parempoolne põskkoobas sai väga hästi aru. Nüüd ma annan talle aspiriini ja pärnaõieteed ja leedu sohvasurfarite toodud küüslaugumöginat ja kuuma keedumuna, aga esialgu veel on pool pead nagu vatti täis ja lihtsalt ei jaksa tegus olla.
... või lihtlabase keskeakriisiga?

Igatahes on lootus, et see Saksamaa-raamat kas kinnitab minu niuks-hoogude mõttekust või lükkab selle korralikult ümber. Siin on meil ju Maja ja kogudus ja aed ja mets ja alalhoidlikkus ... Sellest viimasest ma tahan kohe eraldi kirjutada, kui pea jälle selgemaks saan.

3 comments:

Alice said...

Kuule, kui keskeakriis end sedasi Saksamaale tõmbamisena väljendab, siis see on ju küll üks igati vägev kriis...sellist kriisi ei saaks isegi kriisiks nimetada ;)

reet said...

Eks see tunne ongi sihuke nimetu ja vormitu asi, aga elu on palju lihtsam ja arusaadavam, kui oskad kõigile probleemidele nimed anda. :) Probleemi tunnistamine ja sõnastamine pidavat olema pool võitu, räägiti meile ülikoolis.

Alice said...

Ootan põnevusega kuidas 'Minu Saksamaa' raamat sulle mõjub ja mida sinu tunnetega tegema hakkab :)

Post a Comment