CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Saturday, September 17, 2016

Möh? Ehk kuidas kodukohvikut mitte teha

Pikajuukseline Ema kirjutas hiljuti, kuidas tema pere kohvikut tegi. Vaat sinna ma oleksin läinud küll.

Me täna käisime korraks ühes lähedal korraldatud kodukohvikus. Kõige ilusam asi, mis ma selle kohta oskan öelda, on: "Ee?" Palju küsimusi jäi küsimata.

Näiteks:
Ee, kes seda asja siin korraldab ja juhatab ja ...? Kelle käest* üldse saaks midagi küsida?
Ee, te reklaamisite välja seda ja toda ...?
Ee, kus on siis lett selle ja tollega?
Ee, kelle poole pöörduda lisategevuste asjus, meie lapsed juba rõõmustasid ...? Või kus on silt, mis lisategevuste juurde suunab?
Ee, päevamenüüs on teil jah need kaks asja, aga ma tulin siia midagi põnevat ostma, kus need on?

Oleks siis olnud vähemalt silt, et ninakaru jäi haigeks ja ei saanud tulla, ta palub oma puudumist vabandada (nagu ma kuskilt hiljuti lugesin, väga kenasti antud info).

Mh, kui me oleksime sinna kohe hommikul läinud ja ma oleksin kuidagimoodigi aru saanud, kelle poole pöörduda, ma oleksin võinud neile kinkida köie ja paar silti tekstidega "Palun ära siit edasi mine" ja "Astu rahulikult edasi, kohvik on siin". Täielik õudukas on seista võõra maja koridoris ja oodata, et äkki keegi kutsub sind edasi. Meie sildistatud mõisate ja muidumajadega harjunud lapsed tegid ka loomuliku järelduse, et kui pole sildiga keelatud, siis tohib siin majas igale poole minna. Nad õnneks enne küsisid, aga keegi teine hõikus oma lapsi pererahva magamistoast välja ...

Ja kui oma elutoas puruvõõraid inimesi toita, siis ei tohiks neid terroriseerida kohustusega jalatsid ära võtta. Kohvikusse ei minda sokkis, tegelikult ei pea kohvikus istumiseks isegi kübarat ära võtma.

Võib-olla oli söök hea, aga sama asja saaksin ma kodus kordades odavamalt ja tõenäoliselt paremini ise ka teha. Pealegi on õunakook väga lai mõiste, ma tahaksin enne selle ostmist näha, mida ma ostan. Kas see on Tarte Tatin, sügisene õunakook, õuna-pisarakook, pärmitainapõhjal õuna-purukook minu vanaema moodi või hoopis mingi kaerahelvestest ja kaneelist koosnev asjandus?

Meie kirik osaleb tuleval pühapäeval linna osa õunaõuepäevadel. Ma väga loodan, et meil õnnestub potentsiaalsetele klientidele rohkem eemalt nähtavat infot anda. Ja kui me kunagi oma pargis laata või kohvikut või midagi peaksime pidama - Vasesepal oli umbes sama palju ruumi kui meil, nii et saaks küll -, siis ma luban, et kleebin kogu elamise silte täis ja õmblen endale ürituse puhuks pika satsidega põlle.


__________
* no ma ei tea, perenaisel võiks olla rinnasilt või pikk linane põll või midagi muud sellist massidest eristavat, eks ole.


Edit hiljem: taas taandub kõik informatsioonile, eks ole. Ma tunnen ennast täiesti abitu ja toimetulematuna, kui elementaarne info puudub. Selline tunne on ebameeldiv ja teeb pahuraks ... ja tekitab tugeva soovi põgeneda kuhugi, kus on olukord tuttav või kus on olemas info. Ma arvan, et mõnes kaugemas kodukohvikus oleks olnud mõnusam, aga kuna ma olen tegelikult haige, siis ei tundunud mõistlik kuhugi kolama minna. Eks nad teevad seal meie lähedal ka järgmisel korral paremini, kogu üritus üldse toimus ju esimest korda. 

2 comments:

Nele said...

Hmm, kui sellist asja teha oma kodus tubastes tingimustes siis ilmselt mingid viited ja selgitused/reeglid tuleks kasuks. Selline kaos jätab halva maigu suhu ilmselt nii külastajatele kui pererahvale endale...

reet said...

Ma isegi ei nimetaks seda kaoseks, kõigil muudel asjassepuutuvatel inimestel paistis kõik selge olevat. Aga mina tahaksin küll võõrasse kodusse kohvetama minna nii, et ma teaksin reegleid ja saaksin nendest aru ... ja et ma ei peaks kohvikupidajat reeglite üleküsimisega tülitama, tal niigi käed-jalad tööd täis.

Post a Comment