Huhh

Viimane ots saksa külalistest lahkus täna. Vaieldamatult toredad inimesed, aga eks kohati tuleb ikka see kultuuride ja eluviiside erinevus välja. Küsiti, millega siin köetakse, ja imestati, et küll on siin puhas. Eesti hajaküla oli samuti imestamisväärne ja see maavillane lõng ... kratsib ju, osta siis kogu perele rahvuslike mustritega sokke, neid ei saa ju kanda, sest kratsib!

Muuhulgas selgus, et meie tuttavate lähistel ja peaaegu et kogu nende liidumaal pole ühtegi Handwebereid ehk kangrutöökoda. Ma mõlgutan mõtteid äriplaani teemal. :) Industrie- und Handelskammeri kodulehel on lausa ettevõtjaks hakkamise õpetus ja julgustus olemas. Esialgu tuleks siiski veel areneda, talvel katsetan linaste käterättide kangaga - nii huvi pärast, kuidas välja tuleb. Pole ju põhjust, miks ei peaks välja tulema?

Lapsed olid muidugi kogu ebahariliku päevakavaga aja häiritud ja said pärast suuremat Pahandust nädalase ekraanikeelu. Ekraanikeeld ei laienenud fotoaparaadile ja selle tulemusena tehti kaks viimast päeva kaminasaalis ja lastetoas filme. Esimene pidi olema õudusfilm - kui puudujäägid valgustuses ja teatud suures plaanis filmitud ninasõõrmed välja jätta, oli päris "Blairi nõiafilmi" moodi, või vähemalt selle kolme minuti moodi, mida ma sellest näinud olen. Nii et midagi head kah sellest olukorrast.

Koolivaheaega meil eriti ei peeta, koduõpe on kord juba selline isemoodi asi. Paraku ei tule ka ühestki hm, kooliekskursioonist hetkel midagi välja, sest Mees on kümme päeva elanud peamiselt tablettide najal. Paarist vahepeal õnnetunud pikutamise-päevast pole olnud rohkemat kasu kui et öised palavikud on ära lõppenud, aga köha, kurgukähedus ja muidu nõrk olemine kestavad. Perearst määras raviks puhkamise ja mingid eeterlike õlide kapslid, mis panevad hingeõhu lõhnama nagu männikäbi, sõltumata kapsli sissevõtmisest möödunud ajast. No aga kui see aitab ...

Jõugu Juhi vastomandatud jope lukul, selgus, oli mitu hammast puudu. Sama numbrit poes ei olnud. Poest arvati, et jäetagu jope neile ja ehk siis tekib mingi lahendus. Mina pidin müüjanäitsikule mitu korda ütlema, et vabandage, väljas on viis kraadi, kuidas see laps peab ilma jopeta elatud saama? JJ nõudis lõpuks välja loa veel kaks numbrit suuremat jopet (sest see oli olemas) selga proovida ja otsustas, et see sobib talle isegi paremini kui paras jope. Nojah. Selja tagant näeb ta nüüd küll välja, nagu oleks vanaisa pintsaku selga tõmmanud, aga kui tal selle "telgiga" mugav on ...

Muidu on elu ilus, kui välja arvata, et täna ööseks lubati siiakanti lörtsi. Võeh.