Tuesday, October 4, 2016

On säutsutud ...

Pahuruse vastu või selle profülaktikaks tarbin siin ja seal netiavarustes blogisid. Üks hiljutine avastus Frau Nessy Dortmundist postitab muuhulgas aeg-ajalt oma lemmiksäutse. Ma ise Twitterit jälgida ei viitsi, ausalt, kui palju sotsiaalmeediat suudab üks inimene vastu võtta? Aga otsustasin Teile seal teisel pool ekraani teha väikese valiku Nessy lemmiksäutsude hulgast. Endal ka ehk kunagi edaspidi hea üle lugeda ja muiata.

**
Algklassides küsis õpetaja, kelleks ma tahan saada. Vastasin, et tahan teiste töötegemist pealt vaadata. Nüüd olen anestesioloog.
*
Minu hauakivil seisku: "Ikka veel surnud, aitäh huvi tundmast."
*
Ei, ajarändur. Lendavaid autosid meil pole. Aga tanklakempsudes on väikesed masinad, mis karjuvad märgade käte peale.
*
Spinatijääkidega küpsetusvorm kvalifitseerus kolmandale ringile nõudepesumasinas.
*
Ma kannan prille, et ma saaksin nad koosolekutel eest võtta ja üht sanga suus hoides öelda: "Keeruline, aga me proovime!"
*
"Sulle ju meeldib õmmelda, eks ole?"
"Jah?"
"Kas sa minu õmblusmasina võiksid ära parandada?"

Nüüd ma tean, kuidas informaatikud ennast tunnevad.
*
"Emme, ma olen koer, MIAU!"
Siiski mitte andekas.
*
Naabrite koera nimi on ilmselt Amy Ei. Kummaline nimi.
*
Võiks avada pagariäri, kus kuklite nimetused on kohe algusest peale "see seal" ja "see tolle kõrval"*.
*
Tahaksin, et üksainukegi kord üks juhuslik number 1 ja 10 vahel ka minu peale mõtleks.
*
Mõne soengu ja habeme puhul ei saa tõesti aru, kas mees on 25-aastane hipster või väga halva maitsega 50-aastane.
*
(jaanuari alguses) Kolleeg tõi oma viimased jõuluküpsised tööle: "Siin süüakse ju kõik ära."
Tahtsin solvunult vastata, aga suu oli täis.
*
Kas te neid nunnusid loomakesi teate, mida lapsed nööri otsas järel veavad? Pardid, jänkud, koerad ... Minu pojal on neljane pistikupesa.
*
Kui ma oma uute libisemisvastaste sokkidega läbi korteri kõnnin, kostavad minu sammud vaikselt "tipp-tipp-tipp", ja lõpuks kõlan ma nii armsasti nagu ma olen.
*
Vanaisa ohverdab oma kuuldeaparaadi patareid lapselaste häält tegeva mänguasja jaoks. Mõlemad võidavad sellest.
*
Kusagil on paradiis, kus kadunud sokid elavad õnnelikes suhetes mitte millegi peale sobivate säilituskarbikaantega.
*
Õnneks on meil seinas nagi. Tänu sellele teab poeg alati, kus ta oma jaki põrandale vedelema peab jätma.
*
Laps kirjutusmasina kohta: "Kui lahe saab üks asi olla? Sellel on integreeritud printer!"
*
Sügispäikeses veel kord kirjudes lehtedes jalutada, ei mingeid kohustusi ja viiekuune uinak ees ootamas. Siilidel on vast elu!

___________
*selle säutsu tekkimisele olen hoolega kaasa aidanud, sest kukli- ja saianimed, mis sakslasele arusaadavad, ei tähenda minu jaoks sageli mitte midagi ... ja ma arrrrmastan pagariärisid erinevates Saksamaa osades, kus on kõikjal ka kuklinimed kohaliku murraku järgi määratud ...

4 comments:

  1. Ma arvan, et Saksamaa kodakondsuse saamiseks tuleb ilmselt läbida pagariäritest ehk nina alla pannakse korvike erinevate kuklitega ning eksaminandil palutakse õiged nimetused öelda.

    ReplyDelete
  2. Võib-olla küll. Ma tunnen peamiselt Kaisersemmeleid ja Zupfkuchenit, sellest jääks kindlasti väheks.

    ReplyDelete
  3. Enamik neid säutse on elulised vist enamikus riikides ja kodudes. Muhelema võttis küll :)

    ReplyDelete
  4. Mul tegi küll tuju paremaks, tänud! Eriti see imelik koeranimi ja järelveetav pistikupesa. Meenutas ühte tuttavat poisslast, kellel oli triikrauaga sarnane "koerajalutamissuhe", koos sarnaste keelavate hüüatustega, kui triikraud lävepaku taha liiga kauaks pidama kippus jääma. :)

    ReplyDelete