Monday, October 3, 2016

Totter Ameerika komme

... või kelle iganes. Igatahes mitte mõistlik ja minu meelest mitte kohalik.

Ühesõnaga, Mees otsib natuke tööd. Kollitustega on nagu on, aga meil on vaja uut katust ja väheke stabiilsem sissetulek kuluks ka ära. Vahelduse mõttes on tore küll pikem vaba periood, eriti kui võrrelda kahe aasta taguse ajaga, mil tal oli teinekord 36 akadeemilist tundi nädalas ... aga nojah, hõre on.

Aga. Peaaegu kus iganes tahetakse motivatsioonikirja! Teate küll, Rincewind sattus ka eksamile, mille edukaks soorituseks tuli koostada luuletus õitsvate aprikooside vahel kappavast hobusest (või midagi taolist) ja võitja sai asuda tööle lampkastide tühjendaja abina. Probleem on selles, et mina või ükskõik kes muu grafomaan tekitaks isikupärase, motivatsioonist nõretava ja uhke motivatsioonikirja poole tunniga, aga praktilise anniga inimene ei tekita. Ma võin isegi küsimuse all oleva firma kohta taustauuringu teha ja sellesama kirja bossi isiklike huvidega vastavusse viia ... aga mis on sellisel juhul asja mõte?

Kunagi hästi ammu kandideerisin ma tööle ühte kooli - sest ma elasin illusioonis, et ma ikka peaksin oma kõrgharidust ära kasutama. Direktor või oli see õppealajuhataja - vist viimane, direktor oli seal pigem meeldiv - esitas mingil intervjuuhetkel küsimuse: "Miks just meie kool?" ja mina jäin talle lolli näoga otsa vahtima. No tõepoolest, ma ei olnud enam 20-aastane vallaline kodutu, kes on valmis kolima ükskõik kuhu ja seega asuma tööle ükskõik kus. Tegu oli ühega kolmest erialasest tööpakkumisest aasta jooksul mulle sobivas asustatud paigas, järelikult ma kandideerisin sinna. Mis vahet seal on, mis kool see on, ülemused ja ootused on niiehknii igal pool erinevad ja kõigepealt tuleb kohaneda? Ma oleksin sellise küsimuse mõttest aru saanud siis, kui oleksin kandideerinud sekretäriks, müüjaks või eee koristajaks, neid tööpakkumisi tuleb uksest ja aknast, kui huvi on. Aga ma kahtlustan, et just nende käest ei küsita midagi taolist.

Ja minu jaoks on motivatsioonikiri ja küsimus, miks just meie asutus, ühtviisi totrad. Kui inimene juba kandideerib, ju talle siis sobib see asutus ja ta on huvitatud seal töötamisest. Oma saavutusi üles lugeda ja lubada, et ma hakkan teil imet tegema ja tõstan teie asutuse efektiivsust ühe kuuga sada protsenti - või midagi taolist - oleks lihtsalt sündsusetu. No vaadake seda näidist (kõige alumine). Udu pluss enesekiitus pluss komaviga. 

Ma siin soovitasin Mehele, et kuhugi kandideerida otsustades võikski kirjutada, et "teie poolt pakutav töö tundub minu oskustega sobivat, juhul kui te mind tööle võtate, siis ma ka töötan ega kuluta aega jaburate enesekiituste koostamisele". Kardetavasti ta seesugust teksti siiski kellelegi saata ei julge, aga kesse teab, äkki on personalijuhtidel* juba tüdimus lillelistest, perfektse vormistusega tekstidest teemal "olen ilus, tark ja osav" ja mõni neist tahakski kedagi, kes uduajamise asemel tööd hakkaks tegema?

_________
*kas personalijuhid olid ka selle laeva peal, kus juuksurid ja projektijuhtid ja telefonimüügiagendid? Minu meelest Douglas Adamsil, aga ma ei tea enam, millises "Pöidlaküüdi teejuhi" raamatus.

10 comments:

  1. Mina olen umbes nii aru saanud, et motivatsioonikiri on võimalus oma CV n-ö lahti kirjutada, eriti need asjaolud, mis võiksid tööandjas küsimusi tekitada. Näiteks kui inimene on viimased aastad teinud projektipõhiseid töid, siis võib ju jääda mulje, et ta pole täiskohaga palgatööle mingil põhjusel sobinud. Aga siis saabki kirjutada, et "viimastel aastatel pühendusin rõõmuga rohkem perele, aga nüüd, kus lapsed on suuremad ja iseseisvamad, tunnen, et olen jälle valmis suurema koormusega töötama" vms.

    ReplyDelete
  2. Ja küsimusele "miks te tahate just meil töötada" võib ausalt vastata, et "ega ma ei olegi veel kindel, et ma tahan just teie juures töötada, aga teil on võimalus mind veenda, et just teie asutus on parim koht, kus võiks tahta töötada" :)

    ReplyDelete
  3. Muide, selle küsimuse peale vastasin mina järgmises kohas just sellise nurga alt, et intervjuu on vastastikune tutvumine ja sobivuse hindamine.

    ReplyDelete
  4. Siia võib ka vaadata: https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/motivatsioonikiri, ega see näidis meil ka suurem asi ole, aga õpetussõnad on minu meelest veidi praktilisemad kui Manpoweril.

    ReplyDelete
  5. Õpetussõnu oleme lugenud aastate jooksul siit ja sealt, päris alguses vist ilma reaalse vajadusetagi, lihtsalt uudishimust - aga ikkagi on see kuidagi tobe asi. Eks minu vastumeelsuse taga ole ka tööalane kohustus aeg-ajalt vanemate jaoks asju ilusamini öelda ja iseloomustustes läbi lillede öelda, sellepärast ei ole mul ilusatesse kirjadesse palju usku.
    (Ilusamini ütlemise näide: Teie laps on väga julge ja tugeva õiglustundega = hakkab valjusti õpetajatele vastu)

    ReplyDelete
  6. Eks seda "ilusamini" ütlemist annab ka teistpidi pöörata - mul seisab nö "lauasahtlis" just üks selline motivatsioonikiri, mille sisuks on "N+1 põhjust, mis te mind tööle võtta ei taha", muuhulgas on seal kirjas ka "tugev õiglustunne" (noh, natuke vähem ilusasti öelduna :)). Ma pole seni veel ainult sellist tööpakkumist leidnud, kuhu ma praeguselt töökohalt päriselt minna tahaks. Ehk et, mida ma öelda tahan - motivatsioonikirja võib kirjutada ka jumala ausalt, et see kiri kui selline on bullshit ja tahan seda tööd, sest raha on vaja ja olen selles valdkonnas lihtsalt hea. Kui juhtub olema mõistusega värbaja, siis võetakse sellise kirja autor esimeses järjekorras vestlusele. Kui ei, siis ... pole vajagi ... :). Iseenda kohta ma ei oskaks / suudaks nö "klassikalist" motivatsioonikirja kirjutadagi, kui, siis ainult "kiiksuga". Värbajad on ka inimesed ja sadade kaupa ühe malli järgi kirjutatud tekste lugeda on igav, eristumine jääb meelde.

    ReplyDelete
  7. Jah, just see on tähtis mõte, et kui ei võeta kuhugi, siis järelikult ei ole õige koht - ma olen aru saanud, et meeleheitlikult pingutada on mõtet olemasoleva õnne pärast, mitte taga ajada mingit oletatavat tulevast hüve, see tähendab antud olukorra kontekstis, et õigele kohale saab õige inimene ilma igasuguste kirjadeta.

    ReplyDelete
  8. Miskipärast pakitseb keelel öelda, et väga hea film tööturu kontekstis vaatamiseks on "Intern". Algab motivatsioonikirjaga (et pisut teemasse haakuda). Robert De Niroga peaosas ja puha.

    ReplyDelete
  9. Hm. Guugeldasin. Äkki ongi hea film; Robert de Niro isik tekitas alguses skeptilisust, aga noh, vähemalt ei ole Johhny Depp (mida selles mehes küll leitakse?) ega Brad Pitt.

    ReplyDelete
  10. :)))))) Kuidas neid kolme üldse kõrvutada saaks.
    No ja, tunnistan - De Nirol on tõesti lai spekter ka kahtlaseid karaktereid mängitud, aga see ei vähenda vanameistri küpsust kõnealuses rollis.

    ReplyDelete