Et mina ootaksin riigi valitsejatelt siirast ja südamest tulevat usku Loojasse ja tõsist palve- ja teenimismeelsust (lisaks suurele töövõimele, heatahtlikkusele ja kõrgele vaimsele võimekusele), on tegelikult kõigest üks arvamus paljudest. Meil on demokraatia ja arvamusvabadus, pole minu asi oma soovi kellelegi peale suruda. Eks ma järgmistel valimistel hääletan jälle südametunnistuse järgi ja pärast vaatan, mitu inimest veel niimoodi mõtlesid.
Et Keegi Tähtis Isik on otsustanud, et tema ametisseastumise puhul ei ole tarvis Jumala õnnistust, on Tähtsa Isiku enda asi. Ju tal on selleks omad põhjused.
Aga kui sama Tähtis Isik on muidu sümpaatses intervjuus vaevalt mõne päeva eest öelnud, et traditsioon on püha, viidates vajadusele jätkata riiklikku raiskamispeo ja edevuse laada kommet ... siis tundub see mulle nagu ebajärjekindlana. Et raiskamispeo traditsioon on püha, aga jumalateenistuse traditsioon ei ole? Ja mis teeb ühe traditsiooni teisest pühamaks?
Vaat selle küsimuse vastust tahaksin küll kuskilt lugeda. Muide, kui selles intervjuus poleks olnud sõnu "Traditsioon on püha. Seda saab uuendada ja värskendada ja paremaks teha,
aga eelkõige tuleb austada oma traditsioone, seda, kust me tuleme.", poleks mul mingeid küsimusi tekkinudki.
No comments:
Post a Comment