Wednesday, December 7, 2016

Ühel päeval ...

Palun uskuge mind, ma armastan oma lapsi. Aga ...

Ühel päeval läheme me Mehega kahekesi restorani. Päris restorani, menüü ja lauas teenindajaga. Me ei pea vaatama kella ega seletama üldse mitte kellelegi, mis mingi toidunime tähendus võiks olla. Samuti - kujutage ette! - ei pea me mitte kedagi korrale kutsuma ega väsinult ütlema, et /anonüümseks jääda sooviv laps/, palun lõpeta, see ei olnud naljakas nali.

Võib-olla selsamal päeval läheme me koduteel poest läbi ja ostame täpselt seda sorti jäätist, mida me ise tahame, ja me ei pea seda mitte kellegagi jagama.

Sellesama päeva õhtul me vaatame telekat siis, kui me ise tahame, ja seda, mida me tahame. Me ei vaata õhtust multikat ega laste teadussaadet! Ja me ei pea telekavaatamise vahele käima lastetoas pidutsevat kampa korrale kutsumas ja vait kamandamas.

Järgmisel päeval me magame nii kaua, kui tahame, ja südametunnistus üldse ei piina.

Ja me ei pea lahendama ühtegi tüli ega kamandama üldse mitte kedagi ja mitte keegi ei reageeri: "Miks miiiiinaaaa?"

See päev saabub ... juba umbes seitsme või kaheksa kuu pärast, sest loodetavasti on ka tuleval suvel piiblilugemise laager.

Väga tore on olla kolme lapse lapsevanem. Kolme koduõppelapse lapsevanem olla on lausa ülitore. Arvatavasti on nelja või viie lapse vanem olla veel toredam, aga mõnikord ... tahaks teada, et su lapsed on turvaliselt ära hoitud, neil on lõpmata lõbus, ja mitte keegi ei saa sellest ärahoidmisest kohutavalt kurnatud. Et käia koos abikaasaga südametunnistusepiinadeta restoranis või lihtsalt magada.

Saate aru ... Ma ei saa lükata kolme last lihtsalt niisama kellelegi kaela jutuga, et me tahaks nüüd restoranis käia ja ennast välja magada. See ei oleks ilus. Vanaema ja Vanaisa veedavad nendega piisavalt aega, Teine Vanaisa on kaugel ja enam-vähem kõigil sõpradel on beebid. Mingit Mary Poppinsit meil aga kuskilt võtta pole, pealegi ei vajagi see kamp niipalju hoidjat kuivõrd lihtsalt selgelt ja ühemõtteliselt ägedaid sündmusi, mille käigus ei tule vanemate olemasolu meeldegi. Juhuslikul laupäevaõhtul teatrisse või kinno minna me saaksime küll, ega lastega kodus midagi ei juhtuks, aga mitte ükski arvutimäng ei ole kolme jaoks korraga piisavalt äge, et poisid mingil hetkel ei hakkaks ennast üksildaselt tundma. Võta või lauamänguhuviline, pedagoogikalduvustega sohvasurfar korterisse ... :D

Aga see laager ... Vaat see on midagi suurepärast. Turvaline, äge, väsitav. Palju noori energilisi inimesi, kes jaksavad meie lastega tegeleda, ja kui ongi nii-öelda vaba aeg, siis on hulk kambajõmme kellega koos olla. Sinnamaani peame katsuma üle saada umbes sellisest olukorrast ja tunda rõõmu sellest, millest rõõmu tunda saab. Talviseid algklassilaste laagreid kahjuks meile teadaolevalt ei ole tulemas. Kui keegi mõnest midagi teab, palun andke teada.

***
Edit mõne tunni pärast
See käis nüüd küll kähku. Tunnikene pärast eelneva hala kirjutamist sai Mees pastorilt kirja, et koguduse tööharude juhid, juhatus ja muud asjapulgad on pühapäeva õhtul oodatud restorani. Koos abikaasadega. Aitäh. Sellised asjad aitavad tuleva suve laagrini vastu pidada. 

2 comments:

  1. on ikka, aga see jääb teile vist kaugeks? http://www.silmalk.ee/kool/looduslaagrid/talvevaheaeg-2017/

    ReplyDelete
  2. See ei ole kahjuks jah see, mida vaja.

    ReplyDelete